Kõrgõzstani keeleseadus ärritab Venemaad
Kõrgõzstan kavatseb vallandada avaliku sektori töötajad, kes ei suuda rääkida kirgiisi keelt, mis on ka ametlik riigikeel. Riigis on laialdaselt levinud ka vene keel.
Kõrgõzstani riigikeele komisjoni juht Kanõbek Osmonaliev hoiatas neljapäeval, et ametnikud, kes ei oska rääkida ametlikku riigikeelt ehk kirgiisi keelt, lastakse lahti. Kuigi Kõrgõzstanis on kirgiisi keel riigikeel, siis on vene keel ametliku keele staatuses. Osmonaliev rõhutas, et avaliku sektori töötajatel on olnud piisavalt aega riigikeele õppimiseks, vahendas Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus.
Hiljuti allkirjastas Kõrgõzstani president Sadõr Džaparov seaduse, millega nõutakse kirgiisi keele kasutamist kõikides riiklikes institutsioonides, parlamendis, kohtusüsteemis, relvajõududes, teadustöös, kultuurisektoris ja mujal. Ka peavad tele- ja raadiosaated olema vähemalt 60 protsendi mahus kirgiisikeelsed.
Kõrgõzstan on lähedane Venemaa liitlane ning riigis räägitakse laialdaselt vene keelt. Paljude kirgiiside jaoks on vene keel nende emakeel.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov nimetas Kõrgõzstani uut riigikeele seadus ebademokraatlikuks ja diskrimineerivaks. President Sadõr Džaparov tõjus Venemaa süüdistusi ning rõhutas, et vene keel jääb ka edaspidi ametlikuks keeleks. Peale Kõrgõzstani on vene keel ametlik keel Valgevenes, Kasahstanis ja Tadžikistanis.
Kõrgõzstanis on olnud ka üleskutseid viia riigikeel üle ladina tähestikule. Kirillitsa asemel on ladina tähestiku valinud kolm Kõrgõzstani Kesk-Aasia naaberriiki, kuid Sadõr Džaparovi sõnul on jutud tähestiku vahetamisest veel ennatlikud.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: RFE/RL