Suviti olid tavapäraselt Tartu tänavad hõredad. Nõukogude võimu ajal võõrastel linna väga asja ei olnud, sõjalennuvälja tõttu oli see suletud linn, rääkis Tartu ülikooli muuseumi kuraator Ken Ird.

"Tartusse ju külalisi ei saanud niisama pikalt kutsuda. Nad ei tohtinud seal üldse ööbida ja seetõttu ei olnud ka Tartu võib-olla nii atraktiivne koht, kuhu nii-öelda pikemalt suvituma jäädagi," selgitas ta.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on linna eesmärk pikalt olnud, et ka suvel elu käiks. Ta sõnas, et aastate jooksul on kasvanud restoranide ja hotellide arv ning toimuvad mitmesugused üritused.

"Me oleme teadlikult ellu kutsunud Autovabaduse puiestee projekti, et inimestel oleks sellist uudset tegevust südalinnas ja nad saaksid näha, kui palju võimalusi on tegelikult linnas vaba aja veetmiseks. Ja me oleme augusti alguses juba õige mitmendat korda korraldamas Tartu toidu- ja veinifestivali just ka selleks, et seda kultuuri eest vedada," rääkis Klaas.

Lisaks on tema sõnul arenenud Tartu linnaruum.

"Me oleme arendanud elu Emajõel ja Emajõe ääres. Eelmisel aastal põhjalikult rekonstrueeritud Emajõe vabaujula, mis ütleb inimestele, et ei ole tarvis sõita Pärnusse või kuhugi mujale mere äärde, et ka Tartus on võimalik vee ääres hästi puhata," ütles ta.

Ird sõnas samuti, et mõnda aega tagasi Tartus seesuguseid võimalusi ei olnud.

"Kui me võtame tagasi 30 aastat, siis selliseid kohti nii palju ei olnud ja ka selliseid üritusi nii palju ei korraldatud. Ütleme, et Tartu muusikapäevad olid ja ega seal suurt midagi rohkemat ju suvel ei toimunudki," tõdes Ird.

Ka inimeste sõnul hoiavad just vaba aja veetmise võimalused neid suvel Tartus.

"Autovabaduse puiestee on päris tore siin, saab lastega käia, neil on päris lõbus siin. Ja Tartus toimub suvel ka päris palju asju," ütles Tanel.

"Tuled ja jalutad siia kesklinna ja midagi siin alati toimub. Meie meelest on väga mõnus. Lastega on mõnus käia ja täiskasvanuna ka ikkagi leiab alati kontserdi või mingi laadake toimub," rääkis Mariliis.