Eestit ületav lennuliiklus on pandeemiaeelsest ajast kolmandiku vähenenud
Venemaale kehtestatud sanktsioonid mõjutavad suuresti Eestit ületavat lennuliiklust, mis on võrreldes pandeemiaeelse ajaga vähenenud kolmandiku võrra.
Varem ületas kogu Euroopast Aasiasse suunduv lennuliiklus Baltikum ja Soomet. Venemaa sõjategevuse tõttu kehtestatud sanktsioonidest alates välditakse üle Venemaa lendamist, mis tähendab, et lennuliiklus on suunatud üle põhjapooluse või lõunast üle Trügi ja Gruusia.
"Eesti taevas hakkas hõredamaks jääma juba Covidi ajal. Kui Covidi piirangud hakkasid lõppema, normaalne olukord taastuma, tekkis sõjaolukord ja sanktsioonid. Täna võrreldes Covidi-eelse ajaga oleme ikkagi üks kolmandik oma liiklusmahtudest maas," ütles Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juhataja Mihkel Haug.
Vähenenud töömaht tähendab ka oluliselt väiksemat vajadust lennujuhtide järele.
Tartu on esimene lennujaam Eestis, kus enam lennujuhte kohal ei ole, vaid kõike juhitakse Tallinnast.
"Irdtorn – ehk siis eesmärk on kaugelt juhtida, inimtööjõudu rohkem ühte kohta tuua ja parandada tänaste tehniliste vahendite kaudu teenuse kvaliteeti. Plaanid on kõik Eesti väikelennuväljad üle katta samasuguste irdtornidega ja võimalusel teha ka koostööd. Kuna see on meie enda arendatud projekt, siis me soovime sellega laial maailma minna ja lisatulu teenida Eesti riigile," rääkis Haug.
Lisaks liinilende teenindavatele lennujaamadele on Eestis kokku ligi paarkümmend väikelennukitele mõeldud lennuvälja, kus maanduvad ja tõusevad õhku ennekõike väikelennukid ja erapiloodid.
"Meil võiks olla regiooniti neid võib-olla tihedamalt. Ütleme, et Põlvamaal ei ole ühtegi lennuvälja, aga Lõuna-Eesti on tihedalt kaetud, ja kõik saared. Põhjarannikul ka Rakvere, Jõhvi ja Narva. Ja on eralennuvälju väikseid juurde tulnud ja ilmselt tuleb neid veel," rääkis Eesti Erapilootide Liidu liige Ott Mesikäpp.
Eesti Erapilootide Liitu kuulub ligi 150 inimest, kes ennekõike hobi korras lendavad. Põhjamaades rohkem levinud lennundusturism Eestisse aga ei jõua.
"See sõltub ikka sellest, kui populaarne turismiobjekt on Eesti ise. Väikelennukiga riikide vahelist turismi arendada, sellel on omad piirangud, muuhulgas näiteks ilmastikud ja lennuväljade olemasolu. See suvi on juulikuu olnud üsna ebamugav, ilmastik on olnud väga kiuslik ja vihmane, see lendamist kindlasti ei soodusta," sõnas Mesikäpp.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Aktuaalne kaamera"