Lääneriigid võitlevad praegu inflatsiooniga. Hiinat ähvardab aga pikk hinnalanguse periood.

Kompartei andmete kohaselt vähenes Hiina tööstussektori aktiivsus juulis neljandat kuud järjest. Tarbijahinnad on samuti langenud. Enamik majandusteadlasi eeldab, et Hiina väldib pikka deflatsiooniperioodi. Mõned majandusteadlased võrdlevad aga praegust Hiina majandust 1990. aastate Jaapani majandusega. Jaapan võitles siis aastaid deflatsiooni ja stagnatsiooniga, vahendas The Wall Street Journal.  

Hiina deflatsioon võib maailmaturul  hinnatõusu vähendada. Siiski võib see kahjustuda teiste riikide eksporti. Deflatsioon Hiinas tähendaks ka seda, et Peking ostaks maailmaturult vähem naftat ja teisi tooraineid. 

"Turg alahindab deflatsiooni mõju maailmamajandusele," ütles finantsfirma HSBC ökonomist Frederic Neumann. 

USA inflatsioon aeglustus juunis kolmele protsendile. Aasta tagasi samal ajal oli inflatsioon juunis 9,1 protsenti, maikuus 4 protsenti. Hiinas tarbijahinnad juunis ei tõusnud, tootjahinnaindeks langes 5,4 protsenti. 

Pandeemia ajal kasvas maailmaturul nõudlus Hiinas toodetud kaupade järele. Hiina ettevõtjad suurendasid tootmisvõimsust. Maailmas väheneb aga nüüd nõudlus Hiinas toodetud kaupade järele. Sisetarbimine pole aga eksporti asendanud. Üha rohkem ettevõtteid aga pöördub siseturu poole, seetõttu kasvab riigis surve hindade langetamiseks veelgi. 

Hiinat räsib juba suur võlakoormus. Seetõttu ei taha tarbijad laenu võtta ning raha kulutada. 

Deflatsiooni käigus väheneb ettevõtete kasum. Firmad koondavad siis töötajaid, et suurendada kasumimarginaali. Jaapanis algas deflatsioon 1995. aastal. See kestis kuni 2008. aasta finantskriisini, majandus oli siis stagnatsioonis.