Eesti majandus langes tänavu teises kvartalis kolm protsenti. See tähendab, et Eesti majandus on languses olnud viiendat kvartalit järjest. Viimati oli SKP kasv positiivne eelmise aasta esimeses kvartalis. Suuresti on majanduslanguse taga hinnakasv.

Majandusekspertide sõnul oli statistikaameti kiirhinnang ootuspärane, kuigi teises kvartalis oleks soovinud juba paremaid tulemusi näha.

"Kui nüüd mõelda sellele, mis majanduse nõrkust on tinginud teises kvartalis, siis ühest küljest on see Eesti tarbija, kes senimaani elab üle ostujõu kahanemist, mille tõi kaasa kiire hinnatõus. Ja paraku siis ka meie eksporditurud on pigem kehvemapoolses seisus," ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul on majandusnäitajad põhjas kõikunud viimased kolm kvartalit. Praegu on langus aeglustunud.

"Kuivõrd nüüd hinnad enam nii kiiresti ei tõuse, siis inimesed peaksid aru saama, et olukord on natuke parem, kuivõrd palgad ka natuke kasvavad. Mitte igaühel ühtemoodi, kuid keskmine palgakasv on juba praegu inflatsiooniga enam-vähem samas suurusjärgus," rääkis ta.

Juulis kasvasid hinnad aastaga 6,3 protsenti, jäädes siiski kuises võrdluses pisut madalamaks. Kuigi number on jätkuvalt kõrge, on hinnatõus aastaga märgatavalt aeglustunud. Võrdluseks – möödunud aasta juulis oli inflatsioon 23,2 protsenti.

Analüütikute sõnul tõuseb toiduhind tõenäoliselt ka edaspidi, kuid eluaseme ning transpordiga seotud kulud on jõudnud oma hinna tippu. Ka nii kõrgeid energiahindu nagu talvel enam ei näe.

"Kui me vaatame, kuidas inflatsioon on arenenud kuisel baasil, siis on endiselt keskmiselt sel aastal hinnad tõusnud umbes 0,6 protsenti kuus, mis aastabaasil ongi seitsme protsendi ringis inflatsioon," ütles Avaroni investeeringute juht Rain Leesi.

Kattai lisas, et Eesti hinnatase on viimase paari aasta jooksul teinud naaberriikidega võrreldes aga nii suure hüppe, et ka inflatsiooni edasisel aeglustumisel on konkurentsivõime Eesti ettevõtete nõrk koht.

"Ehk isegi aeglase inflatsiooni korral on see muutunud hinnatase, millega ettevõtetel tuleb hakkama saada, et müüa välisturgudel, endiselt väljakutseks," sõnas ta.

"Energiahinnad olidki ju selleks ajendiks, mis teised hinnad tõusma pani. Nii et kui me oleks osanud või tahtnud energiahindu aasta tagasi kontrollida, oleks meil võib-olla hinnatõus jäänud sama suureks kui keskeltläbi Euroopas," rääkis Vitsur.

Augusti viimasel päeval avaldab statistikaamet täpsemad majandusandmed.
Kuna hinnakasv on pidurdumas, aga palgakasv jätkub, peaks majanduse olukord analüütikute hinnangul aasta teises pooles paranema.