Kolmekuuselt oli mullu rinnapiimatoidul 81,6 protsenti, poole aastaselt 68,5 protsenti ja ühe aasta vanuselt 31 protsenti perearsti ja -õe jälgimisel olevast 13101-st kuni üheaastastest lapsest.

Ligi 25 aasta jooksul on rinnapiima saavate laste osatähtsus aasta-aastalt suurenenud ning püsinud alates 2016. aastast stabiilselt samal tasemel.

"Eestis kehtiva lapse tervise jälgimise juhendi järgi soovitavad lastearstid lisatoiduga harjutamist alustada juba enne kuuendat elukuud (22.–26. nädala vanuses), sest mõned imikud võivad vajada eakohaseks arenguks ja kasvuks lisatoitu enne kuue kuu vanuseks saamist. Üldjuhul ei vaja terve ajaline laps enne kuuendat elukuud peale D-vitamiini teisi vedelikke ja lisaaineid," rääkis TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson.

Üksnes rinnapiima saavate kuni kuue kuu vanuste laste osatähtsus on viimastel aastatel vähenenud 18 protsendini. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on ühe nädala vanuselt ainult rinnapiima saavate imikute osatähtsus 14 protsenti väiksem.

Kolmekuuselt üksnes rinnapiima saavate laste osatähtsus on selle ajaga vähenenud üheksa protsenti, mullu said neist vaid rinnapiima 58 protsenti. Kuue kuu vanustest lastest said vaid rinnapiima 18 protsenti, mida on pea veerandi võrra vähem kui möödunud kümnendil.

Kui enne kriise olid üksnes rinnapiimaga toitmise näitajad stabiliseerunud, siis alates 2020. aastast on vaid rinnapiima saavate laste osatähtsus kõigi näitajate lõikes veelgi vähenenud.

Suurenenud on nende laste osatähtsus, kes saavad lisaks rinnapiimale piimasegu, teed, vett, mahla või muud toitu, märkis Anderson. "See tähendab, et emad siiski ei lõpeta imiku toitmist rinnapiimaga, vaid teevad seda koos lisatoidu andmisega."