Võrklaev kutsus kõiki leidma riigieelarves kokkuhoiukohti ning ideid laekub iga päev. "On neid, kes ütlevad, et kärpige oma palkasid; on neid, kes ütlevad, et saakski midagi tõhusamalt teha," märkis ta.

Ministrite ettepanekute kohta ütles rahandusminister, et praegu on vara öelda, kui palju ühe või teise ettepanekuga kokku hoida saab. Mõned neist vajavad tema sõnul poliitilist kokkulepet. Suurem riigieelarve revisjon on valitsusel kavas aasta pärast.

"Me peaks iga päev endalt küsima – kas see, mida me teeme, kas me peame seda tegema. Teisalt me ei saa panna lõpuni pidurit ehk me peame ka riigina arenema ja kasvama. Ja vaat seal ongi tasakaalupunkti leidmise koht," lausus Võrklaev.

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles, et lisaks paari miljoni suurusele kokkuhoiule 2024. aasta riigieelarves vajab haridusvaldkonna rahakasutus põhjalikku analüüsi.

"Me peame saldoteatmike põhjal ühekaupa üle vaatama, mida riik hariduses teeb. Mida võiks tegemata jätta või et kas see raha, mille osas tegemata jätame, võiks suunata õpetajate ja õppejõudude palkadesse. Täna see (raha) läheb kuhugi, mille nimi on muu. Ja ma täpselt ei tea, mis asi see muu on," lausus Kallas.

Regionaalministeerium hoiab järgmisel aastal kokku halduskulude pealt. Müüki läheb Laial tänaval asuv hoone, kus asus maaeluministeerium, mille hind võib küündida kuni 15 miljonini. Rohkem  kokkuhoiuvõimalusi aga regionaalministril Madis Kallasel (SDE) pakkuda pole.

"Tegu on mitme kriisiga korraga. Viimase 20 aasta kõige suurem põud, lisaks seakatk. Lisaks mitmed teised mured seoses Ukraina sõjaga. Nii ma lähengi ausalt ja avatult läbi rääkima. Samas mõistan, et riigieelarves tuleb kusagilt kokku hoida," ütles Kallas.

Rahandusministri sõnul lähevad vaidlused valitsuses tuliseks augusti lõpus ja septembri alguses, kui järgmise aasta riigieelarve numbrid kirja tuleb panna

"Lihtsad otsused need pole, nii ministeeriumite vaates kui ka iga inimese vaates. Keegi saab vähem või jääb ilma või mõni ootus ei saa täidetud," lausus Võrklaev.