Madise tõi välja, et Eesti põhiseaduse kohaselt võib valitsus siduda riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega ning hääletamine ei saa toimuda varem, kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega. Ühtlasi on põhiseaduses kirjas, et kui riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi.

Otsesõnu ei kehtesta põhiseaduse see paragrahv usaldusküsimusega sidumisele ühtegi muud raami.

"Raam on siiski tuletatav põhiseaduse sätetest, mis sisaldavad parlamentaarse demokraatia põhimõtet. See kohustab leidma tasakaalu ühelt poolt enamuspõhimõtte ning teiselt poolt vähemuse kaitse vajaduse vahel," tõi Madise välja.

Ta märkis, et kui siduda seaduseelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega, tähendab see sisuliselt, et eelnõu võetakse rahvaesinduselt üle täitevvõimule ning rahvaesindus pannakse olukorda, kus nad peavad hääletama eelnõu vastuvõtmise poolt või vastu, ilma et neil oleks võimalust eelnõu muuta.

Kuna aga põhiseadus näeb ette, et riigikogu igal liikmel on õigus ja kohustus rahva tahet esindades eelnõud hoolikalt läbi töötada, vead leida ja parandada ning saada eelnõu autoritelt ja ekspertidelt selged vastused selle mõjude kohta, siis saab eelnõu sidumist usaldusega pidada põhiseaduspäraseks vaid tõesti erandlikel juhtudel, mil riigi elu teisiti takerduks ja muud väljapääsu sisuliselt poleks.

"See ei tohi olla mugavusvalik," rõhutas Madise.

Ta lisas, et kui eelnõu seotakse usaldusega juba algatamisel, tähendab see, et sellele ei määrata juhtivkomisjoni, millele saaks muudatusettepanekuid arutamiseks esitada, mistõttu ei saa ka riigikogus neid arutada ega hääletusele panna.

"Kindlasti tuleks eelnõu usaldusküsimusega sidumist põhiseadusvastaseks pidada siis, kui Vabariigi Valitsus asub eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimuse sidumist eelnõu algatamisel või enne eelnõu teist lugemist kasutama mugavusvalikuna," märkis õiguskantsler.

Sellisel puhul saab õiguskantsler teha riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla ning kui seda ei järgita, teha riigikohtule ettepanek tunnistada seadus põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.

Madise sõnas, et hea riigiõiguslik tava ja põhiseaduspärane parlamendikultuur nõuavad vastastikust austust, valimistulemuse ning sedakaudu üksteise valijate austamist.

"Tänapäeva demokraatia nõuab ka vähemuste kaitset, reeglitest kinnipidamist, väärikust suhtluses, vastandlike arvamustega inimeste koostööd ning sõltumatuid institutsioone. Seaduseelnõusid tuleb arutada ettenähtud korras, seejuures tuleb kuulata asjatundjaid ning kaaluda muudatuste häid ja halbu mõjusid," rõhutas ta. "Enne seaduste vastuvõtmist tuleb neile võimalikult laia toetust otsida. Eelnõudega peavad olema valmis tööd tegema kõik osapooled. Sellise töökultuuri saavad kujundada üksnes fraktsioonid ise, mõeldes ka tulevikule."

Õiglast parlamendikultuuri aitab õiguskantsleri sõnul saavutada see, kui kujutletakse end nii valitsuse liikme kui ka riigikogu liikme rolli ning eelnõude menetlemise korraldus peab tunduma õiglane igast vaatepunktist.

"See on ka ettenägelik, sest koalitsioonid muutuvad. Riigielu ei tohi seisma jääda ja ka kokkuleppedemokraatias otsustab lõpuks parlamendi enamus," lausus Madise.

Oma seisukoha avaldas õiguskantsler vastuseks riigikogu Isamaa fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seederi 20. juulil saadetud kirjalikule küsimusele, kas valitsuse poolt riigikogule esitatud eelnõude vastuvõtmise sidumine usaldusküsimusega on põhiseadusega kooskõlas.