Mullu oli Ukrainast tulnud lastele loodud Vabaduse kooli avaaktusel 560 last. Kui pikaks kujuneb rongkäik tänavu, pole kolm nädalat enne kooliaasta aktust veel selge. Aga õppurite nappus kooli ei ähvarda.

"Meil on igas klassis viis paralleeli, see tähendab, et paralleelis on 100–110 õpilast. Kuni viis õpilast läks ära tegelikult, mis ei ole üldse väga palju. Pigem on vastupidi, huvi on meie kooli vastu suur, eriti põhikoolis," ütles Vabaduse kooli õppedirektor Olga Selištševa.

Seitsmendasse ja kaheksandasse klassi on nii palju soovijaid, et kaalumisel on kuuenda paralleelklassi avamine. Üksikud soovijad tulevad Ukrainast, pigem tahetakse teistest koolidest Vabaduse kooli üle tulla.

Koolijuhi sõnul on tulijate seas ka neid, kes on aasta aega Eestis juba elanud, aga pole siin veel päevagi koolis käinud.

Selištševa sõnul tegutseb Vabaduse kool nii kaua kui vaja. "Me kindlasti väga tahaksime, et sellist, selle mõttega kooli ei olekski tegelikult vaja," tõdes ta.

Kui Vabaduse koolis on põhi- ja keskkooli osa, siis esimese kuni kuuenda klassi laste jaoks on kolme paralleeliga Räägu kool.

Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu sõnul võetakse ka sel sügisel seal vastu kolme esimese klassi jagu õpilasi ja soovijaid jagub.

Küll aga on praegu kõne all, mis saab eraldi ukrainlaste jaoks loodud klassidest näiteks Südalinna koolis ja Inglise kolledžis.

"Ei ole välistatud, et osaliselt need jätkuvad, kus need on avatud, aga tagasiside koolidest on olnud ikkagi see, et soov on neid võrdlemisi kiiresti integreerida ja hajutada," rääkis Rundu.

Kui mullu langes põgenike laeva tõttu suur koormus kesklinna koolidele, siis nüüd seda muret enam ei ole.

Küll aga on Tallinn hädas nn fantoomlastega, kes on Eestist lahkunud kooli teavitamata. Ilma vanema avalduseta pole õigust neid õpilaste seast välja arvata. Eriti suur probleem on see Räägu koolis.

Haridusministeeriumi tehtud seadusemuudatus aga takerdus kevadel riigikogu obstruktsiooni.

"Meie põhimõte on see, et kui nad jäävad siia pikemaks perioodiks, siis nad peaksid olema tavakoolis, valdavalt eesti õppekeelega koolis ja nad peaksid olema meie tavaklassidesse integreeritud. Praegu see nii ei ole," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik Piret Sapp.

Mullu oli haridusasutuste hingekirjas ligi 8500 Ukrainast tulnud last, 65 protsenti õppis põhikoolis, veerand käis lasteaias ja iga kümnes õppis kas keskkoolis või kutsekoolis.