Tartus lähevad muinsuskaitseameti algatusel õige pea käiku uued ehitiste kaitsenõuded, millega ei pea nende originaalset interjööri ning kohati ka eksterjööri säilitama. Tartu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm ütles, et uus muinsuskaitse seadus ja Tartu muinsuskaitseala kaitsekord jagavad sealsed hooned kolme kaitsekategooriasse: A, B ja C.

"Kui varem kaitsekategooriaid ei olnud ja sisuliselt kuulusid kõik hooned A-kaitsekategooriasse, mis tähendab, et igat hoonet tuli käsitleda nii seest kui ka väljast. Nüüd säilis A-kaitsekategooria ainult üksikutel hoonetel ja enamik hooneid hakkab kuuluma B- või C-kaitsekategooriasse. B-kaitsekategooria hoonetel on loa- ja projektikohustuslik ainult hoone välisilme ja C-kaitsekategooria puhul ka see enam mitte," sõnas Tamm.

Tamme sõnul on Tartus nüüd A-kategooria hooneid vaid mõnikümmend. Mõlema, nii B- kui ka C-kaitsekategooria alla läheb ligi 200 ehitist.

"Põhjus on ikkagi halduskoormuse vähendamine ja muinsuskaitseala eesmärkide täpsem suunamine, et mis on see väärtuslik just muinsuskaitsealal," ütles Tamm.

Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim ütleb, et kaitsealuseid hooned on väga erineva väärtusega ning uus seadus annab paindlikkust juurde.

"Lähtutakse konkreetsest linnast, piirkonnast, selle eripäradest. Varem tuli pöörduda muinsuskaitseameti poole, ükskõik mis hoone puhul töid tehti, nii sees kui väljas – need tuli läbi rääkida. Aga nüüd on ikkagi väiksemad kuurikesed kuskil tagahoovis või muinsuskaitseala mõttes mitte nii väärtuslikud hooned pandud madalamasse kategooriasse," lausus Siim.

Egle Tamm Tartu linnavalitsusest märkis, et kolm uut kaitsekategooriat ei tee seaduse järgimist keerulisemaks. Samas, kui omanik tahab hoonet ehitusseaduse mõistes ümber ehitada, siis tuleb jätkuvalt koostada projekt.

"Selleks on ju ka spetsialistid, kes nõustavad. Ega omanik ise peagi täpselt kõigest aru saama, mis on väärtuslik, mis mitte," lisas Tamm.

Tartu muinsuskaitseala uue kaitsekorra eelnõu oli avalikul väljapanekul 2021. aasta kevadel. Kersti Siim kirjeldab, et kolm kaitsekategooriat ei ole seaduseelnõu ainsad uuendused.

"Varasema korra järgi oli lihtsalt muinsuskaitseala puhverala, kus ei olnud näiteks vaatesektoreid eraldi. Aga nüüd on toodud sisse vaatesektorid, näiteks Narva mäelt allapoole raekoja poole, kus paistavad olulised maamärgid nagu Jaani kirik ja raekoda. Ja kaugemalt, isegi Tallinna maantee poolele, Vorbuse poole välja sõites on üks vaatesektor päris pikalt.

Pärnus on uus kaitsekord juba käiku läinud, Tartu ootab veel valitsuse kinnitust ning Tallinnas lõppes juuli lõpus eelnõude avalik väljapanek. Kaitsekorra muutmine käib ka Viljandi, Kuressaare, Paide, Haapsalu, Lihula, Võru, Rebala ja Rakvere muinsuskaitsealadel. Sillamäel jäi kaitsekorra täiendus ressursside puuduse tõttu katki.