Eesti-Itaalia koostöönäitus "Venezia – merede kuninganna" avati Lennusadamas 25. märtsil ning muuseum soovis näitust eksponeerida 2024. aasta jaanuari alguseni. Vahepealsete läbirääkimiste käigus jõuti kokkuleppeni, et näitus Lennusadamas jääb avatuks kuni 3. septembrini.

"Ma ei oska täpselt öelda, mis klausliga on tegemist, aga Itaalia kultuuriväärtuste ameti piirangu tõttu ei tohi olla teatud kultuuriobjektid Itaaliast eemal kauem kui aasta," sõnas meremuuseumi direktor Urmas Dresen.

"Meie esialgsed lootused olid optimistlikumad, aga teise riigi seadusi ju ümber ei tee," lisas ta.

Mingit rahalist kahju meremuuseum lühema eksponeerimisaja tõttu ei kanna. "Meie esialgne leping oli see, mis sätestas esimesed viis kuud ja lootsime seda pikendada. Kui oleksime saanud aega veel juurde, siis oleksime pidanud tegema lisalepingud ja lisaarvelduse. Seega oleme nullis, nemad ei pea maksma midagi meile ja meie ei pea maksma neile lisa," sõnas Dresen.

Dresen on näituse külastatavusega rahul. "Avamispäevast kuni tänaseni on külastusnumber 94 000. See on päris hea," sõnas ta.

Uut näitust "Venezia" asupaika Lennusadama kõige tagumise kupli alla ei tule – see jääb tühjaks. "Meil pole sinna uue näituse rajamise vajadust. Nüüd tekib meil manööverruumi juurde. Aasta algusest kuni maini kavatseme nagunii oma püsiekspositsiooni täiendada ja me ei pea kramplikult otsima midagi juurde," selgitas Dresen.

Näituse "Venezia – merede kuninganna" eksponaadid pärinevad mitmest Itaalia muuseumist ja erakogudest ning näituse korraldamisega tegeles rohkearvuline rahvusvaheline tiim, kus Itaalia poolelt olid meremuuseumi partneriteks agentuurid Expona ja Contemporanea Progetti. Enne Tallinna eksponeeriti näitust Taani Meremuuseumis Helsingøris.

Kõige haruldasemad ja hinnalisemad eksponaadid Veneetsia näitusel on Canaletto nime all tuntud 18. sajandi Veneetsia kunstniku Giovanni Antonio Canali maalid, millest kõige kallima väärtuseks on hinnatud ligikaudu 4 miljonit eurot.