Neljapäeval toimusid Euroopa Prokuratuuri (EPPO) eestvedamisel Bulgaaria politsei ja luureteenistuse läbi viidud läbiotsimised 28 kodus ja kontoris.

Läbiotsimised on seotud juurdlusega, mille käigus uuritakse võimalikku Euroopa Liidu toetuste väärkasutamist raudteeprojektide käigus. Lisaks vahistati sama juurdluse käigus kolmapäeval ühe Bulgaaria väikelinna linnapea.

Bulgaaria reformimeelsed poliitikud on ammu väitnud, et mitmed Bulgaaria poliitikud on suunanud Euroopa Liidu toetusi organiseeritud kuritegevusele. Sofias paiknev demokraatia uuringute keskus hindas 2020. aastal, et kuni 15 protsenti Euroopa Liidu rahadest kasutatakse regulaarselt ebakorrektselt, vahendas Politico.

Euroopa Prokuratuuril on 2022. aasta raporti kohaselt korraga käsil 143 Bulgaariaga seotud juurdlust, mille hinnanguline kogukahju on 492 miljonit eurot. Kuna Bulgaaria on Euroopa Liidu üks vaesemaid liikmesriike, siis saab riik pidevalt eri eesmärkidel eurotoetusi.

EPPO kinnitusel uurivad nad konkreetselt kahte raudteetaristu uuendamise projekti, mille rahaline väärtus on üle 241 miljoni euro. Samuti on prokuratuuri fookuses hoonete energiatõhususe projekt General Toševo linnas Kirde-Bulgaarias. Selle projekti rahaline väärtus oli 169 000 eurot.

Searches carried out in 28 locations in Bulgaria in our investigation into two railway modernisation projects worth over €241 million in EU funds. At issue is a suspected case of misuse of EU funds and money laundering. More: https://t.co/gHaN16pLRl pic.twitter.com/i7yMSfMJhq

— European Public Prosecutor's Office (EPPO) (@EUProsecutor) August 11, 2023

Neljapäevases suurläbiotsimises osales rohkem kui 100 agenti Bulgaaria politseist ja siseriiklikust luureteenistusest. Politico tõi esile, et Bulgaaria julgeolekuteenistuste kasutamine näitab kuivõrd sõltub Euroopa Prokuratuur oma juurdluse läbiviimisel Bulgaaria valitsusest ja tippametnikest. Juuni alguses võimule tulnud Bulgaaria peaminister Nikolai Denkov lubas võidelda riigis korruptsiooniga ning hoida julgeolekujõud eemale Venemaa mõjudest.

Raudteeprojektide puhul süüdistab EPPO hankega töid teinud eraettevõtteid fiktiivsete rahaülekannete tegemises riiulifirmadele, mis päädis rohkem kui 2,5 miljoni euro ulatuses raha väljavõtmisega kriminaalse taustaga isikute poolt. Kolmapäeval vahistatud General Toševo linnapea olevat samas esitanud hoonete energiatõhususe tõstmise kohta fiktiivseid sertifikaate.

Euroopa Prokuratuur alustas ametlikult tööd 2021. aasta 1. juunil ning sellega on liitunud enamus Euroopa Liidu liikmesriike, sh Eesti. EPPO-ga pole liitunud Iirimaa, Rootsi, Poola ega Ungari.

EPPO fookuses on piiriülesed käibemaksupettused (kui sellega kaasneb kogukahju vähemalt 10 000 000 euro ulatuses); EL-i finantshuve kahjustavad pettused ja korruptsioon; EL-i rahaliste vahendite või varade omastamine ametiisiku poolt; rahapesu või organiseeritud kuritegevus ning samuti muud eelnimetatud kuriteoliikidega lahutamatult seotud kuriteod.