Nädalavahetusel Paides toimunud arvamusfestivalil sõnas erakonna Eesti 200 esimees Lauri Hussar, et kõrghariduse tasuliseks muutumine on seotud konkreetsete tingimustega, puudutades teise kõrghariduse omandamise soovi.

"Kui inimene tahab veel täiendavat kõrgharidust juurde saada, siis tuleb ühel hetkel tasuline perspektiiv juurde. See on seotud paljuski ka sellega, et kõrgharidusel on lisaraha tarvis ja nagu öeldud, esimene kõrgharidus on ikka meil tasuta."

Samas debatis osalenud ja samuti valitsusliitu kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets vastas Hussarile, et kõrgharidust pole plaanis tasuliseks muuta.

"Need mahud, mis on esimest, teist, kolmandat korda õppimisel - jäävad. Sinna tulevad mingid muud erandid sisse, nii et tasulist kõrgharidust ei tule," lubas Läänemets.

Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul lepiti koalitsiooniläbirääkimistel kokku, et tasuta kõrgharidus sellises mahus nagu ta täna jätkub. Kuid kokku lepiti ka see, et lauskeeld eestikeelse kõrghariduse eest raha küsida plaanitakse kaotada.

"Täna on niimoodi, et kümne aasta möödudes võib jälle uuesti minna samal tasemel kõrgharidust omandama tasuta, aga meie kokkulepe oli, et me enam seda ajalist piirangut ei panegi. Kui magistrikraad juba on, tahate omandada uuesti magistrikraadi, siis võib ülikoolil olla õigus küsida selle eest tasu."

Seesugune võimalus ei laiene siiski kõikidele erialadele ja inimestele. Erandid on seotud karjääripöörajatega, võimaldades neile tasuta näiteks teise magistri tegemine kui inimene otsustab minna õpetajaks õppima.

"Veel on erand seotud doktoriõppega. Täna on eestikeelne doktoriõpe kõik tasuta ja reeglina ka inglise keelne õpe on tasuta, aga anda võimalus ülikoolidele ka doktoriõppes tasu küsida teatud juhtudel. 4. septembril on meil rektorite nõukoguga kohtumine, kus me alustame kõnelusi, millised on erandjuhud, millistel juhtudel võiks lubada eestikeelse hariduse eest ülikoolidel raha küsida, aga need on kitsendatud nende näidetega, mis ma tõin."

Maaülikooli rektor, professor Ülle Jaakma sõnas, et teatud juhtudel õppemaksu küsimise võimalus kõrghariduse rahastamise probleemi kindlasti ei lahenda.

"Pigem on see ikkagi selline täiendav tulu ülikoolidele selleks, et paremini tagada kvaliteetset kõrgharidust. See ei ole midagi, mis saaks asendada riikliku kõrghariduse rahastamist tervikuna. Jutt käib ikkagi sellest, et kui inimene omandab juba teistkordset kõrgharidust, et siis teatud tingimustel rakenduks talle õppemaks. Nagu näiteks üheaastased magistrikavad, mis on mõeldud töötavate spetsialistide erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks või siis osakoormusega õppekavad, kus inimene ei õpe nagu täisaega, vaid tema õppeaeg jaotub pikema aja peale," rääkis rektor Jaakma.