Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad keskvalitsuses. Kohalikud omavalitsused ning sotsiaalkindlustusfondid olid juuni lõpuks ülejäägis.

Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aastaga võrreldes 204 miljoni euro võrra suurem keskvalitsuse halvema eelarveseisu tõttu, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.

Keskvalitsus (peamiselt riigieelarve) oli juuni lõpus 533 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 209 miljoni võrra suurem kasvanud tulumaksutagastuste ning kulude kiirema kasvutempo tõttu.

Esimese poolaasta kokkuvõttes on enim kasvanud toetused, peamiselt sotsiaaltoetused, ning finantskulud.

Juunis vähenes keskvalitsuse puudujääk 30 miljoni euro võrra tänu kulude kasvust kiiremale tulude kasvule.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk tervisekassa ja töötukassa, eelarvepositsioon oli juuni lõpu seisuga 74 miljoni euro suuruses ülejäägis. Tervisekassa eelarvepositsioon paranes juunis tugeva maksulaekumise tulemusel 16 miljoni euro võrra ulatudes 68 miljoni euroni, mis on aasta varasemaga võrreldes 15 miljoni võrra enam. Töötukassa jõudis juuni lõpuks kuue miljoni euro suuruse ülejäägini, mis jääb aasta varasemale tulemusele siiski kuue miljoniga alla. Halvem eelarvepositsioon tuleneb aasta varasemaga võrreldes suuremast töötusest. Juuni lõpus oli registreeritud töötuid ligi 49 700, mis on 3900 inimese võrra rohkem kui aasta varem.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk ulatus juuni lõpuks 113 miljoni euroni, mis on nelja miljoni euro võrra aastatagusest väiksem. Vaatamata heale füüsilise isiku tulumaksu laekumisele halvenes eelarvepositsioon juunis veidi, see tulenes suurenenud kuludest. 

Riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenes juunis eelneva aasta juuniga võrreldes 93 miljoni euro ehk 7,4 protsendi võrra, mistõttu juuni kogukulude mahuks oli 1,342 miljardit eurot. Kuludest suurenesid enim sotsiaaltoetused, edasiantud maksutulud ja finantskulud.

Esimese poolaasta jooksul on suurenenud riigieelarveliste asutuste kulud 1,144 miljardi euro võrra kasvutempoga 17,1 protsenti. Poolaasta kogukulude kasvust üle poole, täpsemalt 64 protsenti, andis sotsiaal- ja tegevustoetuste kasv.

Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid 29,7 miljonit eurot, paljulapselise pere toetus 9,1 miljonit eurot, lapsetoetus 5,2 miljonit eurot ja ennetähtaegne vanaduspension 2,2 miljonit eurot. Pensionid on kasvanud keskmisest kiiremini  käesoleva aasta jaanuaris toimunud erakorralise 20 euro suuruse pensioni baasosa tõusu tõttu. Peretoetuste kasvu põhjuseks on veebruaris jõustunud seadusemuudatused.

Majandamiskulude aastane kasv, juunis 13,8 protsenti ehk 11,6 miljonit eurot, tulenes peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste suurenemisest. Laskemoona soetamise kulu on suurenenud aastaga 6,7 miljoni euro võrra ja relvastuse ning selle tarvikute hankimise kulu 3,2 miljoni euro võrra.

Tööjõukuludeks kasutati juunis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 16,6 miljoni euro võrra enam riigieelarve vahendeid, mistõttu tööjõukulude aastane kasv oli 16,5 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamiseks põhjuseks on käesoleva aasta alguses õpetajate, siseturvalisuse eest seisvate töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi suurendamine 15 protsendi võrra ja täiendav palgafondi viieprotsendiline kasv riigieelarvelistes asutustes.