Soomel on Venemaaga 1340 kilomeetri pikkune piir. Selle NATO liikmesus on kahekordistanud USA juhitava alliansi piiri Venemaaga. Moskva nimetas aprillis Soome kuulumist allianssi "rünnakuks meie julgeolekule" ja lubas "võtta vastumeetmeid, taktikalises ja strateegilises mõttes".

"Venemaa teatas sõjalistest reformidest ja uute üksuste loomisest Loode-Venemaal juba mullu detsembris, viidates NATO kohaloleku laiendamisele," ütles Valtonen.

"Tundub, et need jõupingutused ei ole väga kiiresti edenenud. Venemaa ressursid näivad praegu olevat seotud mujal," märkis Valtonen.

"Olukord idapiiril on rahulik," lisas minister.

Kremli kallaletung Ukrainale muutis Euroopa julgeolekumaastikku, ajendades Soomet loobuma aastakümneid järgitud sõjalisest neutraalsusest ja liituma NATO-ga.

5,5 miljoni elanikuga Põhjamaal on käsil ka 200-kilomeetrise Venemaa piirilõigu tarastamine, mis peaks valmima 2026. aastaks.

Praegu on Soome piirid kaitstud eelkõige heledate puittaradega, mille eesmärk on peamiselt takistada kariloomi valele poole eksimast.

Venemaa kordas oma ähvardust hiljuti 9. augustil, kui süüdistas nii Soomet kui Poolat oma julgeoleku ohustamises, lubades reageerida Venemaa läänepiiril "mitmekordistunud ohtudele".

Poola on tugevdanud julgeolekut oma piiril Moskva lähedase liitlase Valgevenega.

"Ohud Vene Föderatsiooni sõjalisele julgeolekule on lääne ja loode strateegilistes suundades mitmekordistunud," väitis Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu hiljutisel kohtumisel sõjaväeametnikega.

Need riskid "nõuavad õigeaegset ja adekvaatset reageerimist", lisas Šoigu.

Valtoneni sõnul on Soome "alati hästi valmistunud erinevateks olukordadeks. Kaasa arvatud see".

"NATO on kaitseotstarbeline ega ohusta Venemaad rohkem kui Soome. Venemaa kriitika NATO suhtes on pikaajaline positsioon ja see pole midagi uut," ütles ta.