Teisipäeval 1920. aasta Varssavi lahingu aastapäeval peetud paraadil osales 2000 sõdurit Poolast ja teistest NATO riikidest. Rahvale näidati 200 sõjamasinat ning paraadipaigast lendas üle 92 sõjalennukit ja -kopterit.

Nii tavaliste poolakate kui ka ekspertide hulgas on aga sugenenud kahtlus, et kogu seda rahva ette toodud toredust oli vaja vaid selleks, et valitsev Õiguse ja Õigluse partei sügisestel valimistel rohkem kohti saaks.

"Ma kuulasin nii presidendi kui ka kaitseministri kõnet ja need olid väga poliitilised, väga valimisprogrammi moodi ja seal sülitati opositsiooni ja nende tegevuse peale," kommenteeris Varssavi elanik Maciej Przygoda.

"Meil on tegemist poliitilise ja valimiskampaaniaga, mis kasutab ära tegelikku ohtu, see on armee kasutamine kampaanias, mõistaandmine, nagu ainult praegune valitsus ehitaks üles armeed, tagaks julgeoleku," ütles Kolegium Nowa Europa julgeolekuekspert Jaroslaw Kociszewski.

Samas leiavad osad tavakodanikud ja ka eksperdid, et kui ikka ukse all käib sõda ning agressorriik juba Poola järele keelt limpsab, siis tuleb nii Kremlile kui ka oma kodanikele selge sõnum anda, et Poolat niisama lihtsalt ära võtta ei saa. Eriti, kuna tähistati siiski sellise lahingu aastapäeva, mille tagajärjel tollase Puna-Venemaa väed kodumaale tagasi minema pidid.

"Ma arvan, praegu pole ühtki inimest, kes julgeolekust ei mõtleks, eriti kui sul on perekond, lähedased. Ja minu arust näitas see meile etendatud vaatemäng meie jõudu, et me saame hakkama, kui midagi juhtub. Mina olen positiivselt üllatunud," sõnas Varssavi elanik Jolanta Plotczyk.

"Poolas tuleb astuda vajalikke samme, Wagneri võitlejad on Valgevenes, nad suruvad meie piiridele ja võib oodata igasuguseid vahejuhtumeid, ka sõjalisi. Seda ei saa valitsus ignoreerida," ütles Varssavi Ülikooli julgeolekuekspert Beata Gorka-Winter.

Ta tuletas meelde, et armee on Poola põhiseaduslikest institutsioonidest rahva hulgas usaldusväärsuselt teisel kohal ning usaldus relvajõudude vastu on pärast agressioonisõja algust Ukrainas veelgi tõusnud.