Kui 2021. aastal esitasid Venemaa ja Valgevene kodanikud Eestile kokku 15 rahvusvahelise kaitse taotlust ning 2020. aastal oli 14 taotlust, siis eelmisel aastal taotles kaitset 213 nende riikide kodanikku, mis tähendab 14-kordset kasvu.

"Venemaa ja Valgevene kodanike esitatavad taotlused Eestis rahvusvahelise kaitse saamiseks on sõja algusest alates hüppeliselt kasvanud," tunnistas ka PPA identiteedi ja staatuste büroo komissar Marina Põldma.

Selle aasta seitsme kuuga on Venemaa kodanikud esitanud Eestile 52 ja Valgevene kodanikud 13 rahvusvahelise kaitse saamise taotlust.

Põldma sõnul on Eestis rahvusvahelist kaitset taotlevad venelased ja valgevenelased valdavalt nooremad või keskealised ning mehi on nende seas enam kui naisi. Tema sõnul tuuakse rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja eeskätt oht, et neid võidakse kodumaal nende vaadete tõttu hakata taga kiusama.

"Enamjaolt on juttu sõjavastastest vaadetest. Neil puhkudel hinnatakse põhjalikult inimese esitatud väiteid teda ähvardava ohu kohta ning otsus varjupaiga andmise või sellest keeldumise kohta tehakse sõltuvalt meile teatavaks saanud informatsioonist," selgitas Põldma.

Positiivseid otsuseid - pagulase staatuse, täiendava kaitse staatuse või pereliikmele elamisloa andmise kohta - tehti nende kahe riigi kodanike suhtes
2020. aastal 14, 2021. aastal 12 ning eelmisel aastal 61. Taotlused lükati tagasi
2020. aastal 21 juhul, 2021. aastal seitsmel ning mullu 62 korral.

PPA esindaja rõhutas, et aasta lõikes toodud numbrid ei kattu, kuna taotluse menetlemise maksimaalne aeg on kuus kuud ning seetõttu ei pruugi esitamise aasta ning otsuse langetamise aasta kokku langeda.

Tänavu on 28 Venemaa kodanikule antud pagulase staatus, elamisloa on saanud 12 nende pereliiget, tagasi on lükatud 40 taotlust ning menetlus on lõpetatud kaheksal juhul. Valgevene kodanikest on saanud pagulase staatuse seitse inimest, kolm pereliiget saanud elamisloa, tagasi on lükatud kuus taotlust ja ühel korral menetlus lõpetatud.

Vene ja Valgevene kodanikud, kelle taotlus on tagasi lükatud, on sõja algusest alates arvestatuna esitanud halduskohtusse 49 kaebust, millest on rahuldatud 21, tagasi lükatud 22 ning menetluses on hetkel kaheksa kaebust.

Valdav osa taotlustest pärineb Ukraina kodanikelt

Samas on perioodi 24. veebruar 2022 kuni 23. juuli 2023 esitatud Eestile kokku 5766 rahvusvahelise kaitse taotlust, mis on suur hüpe võrreldes varasematel aastatel tavapäraselt esitatud umbes saja taotlustega.

ERR on juba kirjutanud, et kuni 2022. aasta alguseni püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv Eestis suhteliselt madalana. Alates 1997. aastast on Eestilt rahvusvahelist kaitset taotlenud 4264 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse oli juuli keskpaiga seisuga antud (pagulase staatus + täiendava kaitse staatus) 2709 välismaalasele.

Euroopa Liit rakendas mullu, pärast Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algust Ukrainas, esimest korda sõjapõgenikele ajutise kaitse andmise mehhanismi, mille alusel said riigist põgenenud ukrainlased lihtsamalt EL-i riikides aastase elamisloa. Eesti andis eelmisel aastal ajutise kaitse 41 639 Ukraina kodanikule.

"Rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu suur kasv on tingitud eeskätt Ukrainas toimuvast sõjategevusest. Peamiselt on rahvusvahelise kaitse taotlejad Ukraina kodanikud, kes ei kvalifitseeru ajutisele kaitsele ning kes on otsustanud esitada rahvusvahelise kaitse taotluse, sest neil on ohtlik naasta enda päritoluriiki," selgitas siseministeeriumi Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna nõunik Silvester Silver Stõun.

PPA esindaja selgitas ERR-ile, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitanute seas on palju selliseid Ukraina kodanikke, kes viibisid Eestis juba enne sõja algust ning kellele seetõttu EL-i mehhanism ei laiene, kuid kes sama moodi ei soovi kodumaale naasta.

Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda mingi teine riik on tunnustanud pagulasena, täiendava kaitse või ajutise kaitse saajana ning andnud talle elamisloa.