Muinsuskaitseala laieneb Haapsalus 72 hoone võrra. Samas leevenevad kehtiva korraga võrreldes 357 hoone piirangud. 

Seni kehtinud piirangud ehk kõige rangem A-kaitsekategooria jääb alles 19 hoonele. B-kaitsekategooria puhul on tulevikus vaja muinsuskaitseameti luba hoone välisilmega seotud  töödeks.

Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühma juht Carolin Pihlap kirjeldas, millised hooned kuuluvad aga kõige leebemasse ehk C-kaitsekategooriasse. "Valdavalt kuuluvad siia erinevad abihooned nagu garaažid, kuurid, ka mõned uuemad elamud ja nendega seotud asjaamist saab tänu sellele lihtsustada."

Pihlapi sõnul on seni kehtiva korra kohaselt nii, et rangelt seaduse järgi võttes tuleb muinsuskaitseametilt luba küsida näiteks ka Haapsalu muinsuskaitsealal asuva kuuri värvimiseks.

"Haapsalu puhul oli veel see eripära, et tegime natuke rohkem leevendusi, kui siiani teistes linnades on tehtud. Nende C-kaitsekategooria hoonete puhul tulevikus ei ole ameti eraldi luba vaja ka ilme muutmiseks, mis seaduse järgi on kohustuslik. Ilme muutmine muinsuskaitseseaduse järgi on tegevus, kus hoone puhul näiteks vahetatakse värvi või kinnitatakse suurem objekt maja külge," ütles Pihlap.

Pihlap lisas, et muinsuskaitseamet saab kõige leebema kaitsekategooria hoonetega seotud suurematel töödel silma peal hoida ka tulevikus. "Kui toimuvad sellised suuremad tööd, mis näevad ehitusseadustiku järgi ette ehitusteatise või ehitusloa kohustust, siis kohalik omavalitsus kooskõlastab muinsuskaitseametiga need tööd."

Vana Haapsalu Seltsi eestvedaja Merike Laur ütles, et peab uut kaitsekorda mõistlikuks ja loodab, et omavalitsus arvestab sellega planeeringutes ning ei lase Haapsalu ajaloolist linnapilti uute arendustega rikkuda.

"Et ikkagi lähtub sellest Haapsalu ompärast, tema väiksusest, armsusest, nunnundusest nagu öeldakse, et mitte lasta siia ehitada ei vaate ega suuruse poolest ebasobivaid asju," rääkis Laur.

Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu menetleb praegu kultuuriministeerium.