CBAM-i eesmärk on tagada, et EL-is tegutsevad ettevõtted ei satuks kehvemasse konkurentsiolukorda võrrelduna riikidega, kus keskkonnaalased nõuded on leebemad.

CBAM võetakse kasutusele 2026. aastal. Maks hõlmab rauda, terast, tsementi, alumiiniumi, väetist. Nende kaupade importijad peavad kinni maksma tootjariigis makstava CO2 hinna ja EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi süsinikdioksiidi saastekvootide hinnaerinevuse.

Enne CBAM-i jõustumist eelneb aga katseaeg. Importijad ei pea katsefaasis maksma sellist maksu, mis põhineb EL-i süsinikuhinnal. Kolmapäeval avalikustatud reeglite kohaselt peavad importijad teatama 31. jaanuariks, kui suur on nende tootmistegevusest tulenev süsiniku jalajälg. Reeglite rikkujaid ootab ees trahv, mis võib küündida 50 euroni tonni kohta. 

Väikseid trahve jõudsid kritiseerida juba Euroopa tööstusjuhid, vahendas Financial Times.

"Oleme mures, et trahv on väike ja puuduvad ranged jõustamise meetodid. Määruses on importijate jaoks palju erandeid, mis võib anda võimaluse kõrvale hiilimiseks," ütles Euroopa metallitööstureid esindava Eurometaux tippjuht Adina Georgescu.

"Trahvid määrati 10-50 eurot tonni kohta, et motiveerida nii importijaid oma heitkogustest teatama, need trahvid on tõenäoliselt palju suuremad, kui CBAM jõustub täielikult," ütles mõttekoja E3G poliitikanõunik Domien Vangenechten.

Euroopa Komisjon leiab, et CBAM-i tõttu võivad lõpuks ka teised riigid luua oma heitkogustega kauplemise süsteemi.