"Nüüd me räägime sellest, et sõda võib kesta mitu aastat. Sellises olukorras hakkame toetust vaatama pikemas perspektiivis," ütles Käihkö esmaspäeval uudisteagentuurile STT.

Taani annab Ukrainale kokku 19 hävitajat F-16. Neist kuus tarnitakse Ukrainasse aastavahetuse paiku, kaheksa lennumasinat järgmisel aastal ja viis 2025. aastal.

"Siin tasub vahet teha olevikul ja tulevikul. Kui me räägime sellest aastast, siis praegu tehtud hävitajate otsusel pole suuremat tähendust. Seda sellepärast, et hävitajaid antakse järk-järgult," ütles Käihkö.

"Praktiline mõju ilmneb võib-olla aasta pärast. Valmistugem selleks, et järgmisel aastal võib alata uus vastupealetung, kus Ukraina võiks olla edukam kui praegu," lisas Käihkö.

Lahtisi küsimusi hävitajate osas on palju, näiteks kuidas neid hooldada.

"Selle tehnika hooldamiseks on vaja palju inimesi. Küsimus on, kui kiiresti saab selliseid töötajaid välja õpetada," lausus Käihkö.

Üks võimalus on hoolduse teostamine väljaspool Ukrainat. See pole aga optimaalne olukord. Teine võimalus on saata hooldust tegema erafirmad lääneriikidest, ilmselt USA-st.

"Aga küsimus on selles, kes tahab praegu Ukrainasse minna. Kas soovite selles küsimuses poliitilist riski võtta? Lisaks kulude küsimus, kes maksab arved," selgitas Käihkö.

Lisaks Taanile annab Ukrainale hävitajaid ka Holland. Hollandi peaministri Mark Rutte sõnul otsustatakse hävitajate arv pärast seda, kui asja on liitlastega arutatud.

Käihkö usub, et Taani ja Hollandi otsus avab võimaluse ka teistele lääneriikidele hävitajaid pakkuda. Seetõttu on otsus tema sõnul poliitiliselt väga oluline. See näitab ka, et liitlased on valmis toetama Ukrainat pikas perspektiivis, kui sõda peaks venima.

Käihkö sõnul võib muidugi küsida, kas sõja venimiseks oleks saanud varem valmistada.

"Vastus on jah, kuid poliitiline otsustusprotsess on aeglane. Kui vaadata EL-i, siis on tunne, et otsused on tehtud pooleaastase hilinemisega," ütles Käihkö.

Käihkö sõnul rõhutab otsus, et senine abi pole olnud piisav ja Ukrainale tuleb panustada rohkem.

"Vastasel juhul on olemas oht, et Venemaal õnnestub rinne külmutada ja pärast seda jätkub sõda veel kaua, kuid muudatusi ei toimu. Ukraina jaoks on ju kohutav olukord, kui Venemaa okupeerib viiendikku riigist ja sõda jätkub," ütles Käihkö.