Viljandimaal talus suvitaval Maritil ütlesid sel suvel päikesepargis kolm akut üles. Kui naine need Viljandi jäätmejaama tahtis viia, keelduti nende vastuvõtmisest nii tasuta kui ka tasu eest.

"Sain väga konkreetselt teada, et kui mul ei ole Viljandi vallas sissekirjutust, siis põhimõtteliselt mul ei tasu sinna isegi mitte helistada, sest nemad võtavad vastu ohtlikke jäätmeid ainult valla elanikelt," rääkis Marit.

Mariti arvutused näitasid, et akudest vabanemine oleks läinud talle ligi tuhat eurot maksma. Sedasi ta enam ei imesta, et mõni sokutabki akud või eterniidi metsa alla või matab maha. Tema leidis lahenduse naabervallast.

"Õnneks on see piirkonniti erinev. Kui ma helistasin valda, mis on mul ka lähedal, küsisin, kas teil on sama lugu, siis sealt öeldi, et tooge, mida tahate, kui palju tahate, peaasi, et see asi ei jää metsa alla," lausus Marit.  

"Jäätmemajanduse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Need kulud kaetakse kahest allikast, mis jäätmejaamade ülalpidamiseks kulub. Riigi poolt läbi keskkonnainvesteeringute keskuse oleme viimasel kolmel aastal umbes miljoni euro eest toetanud investeeringuid jäätmejaamadesse. Kõik muu tuleb kohalikul omavalitsusel katta oma eelarvest. Ja kuna omavalitsused on erineva jõukuse astmega, siis eks inimese omaosalus sellest sõltubki erinevas omavalitsuses," rääkis kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse juht Sigrid Soomlais.

Ohtlikke jäätmeid saab enamikus omavalitsustes tasuta ära anda. Neid loetleb Saaremaa ohtlike jäätmete vastuvõtu korraldaja.

"Värvid, tühjad pakendid – ohtlikud. Lahustid-happed. Ravimid. Akud on juba tasu eest. Palju tuuakse. Palju on väetist näiteks. Kõike asju. Keegi kuurist leiab, jälle toob," lausus Sikassaare vanametalli tegevjuht Tauno Ligi.

Ent taas on need tasuta vaid registreeritud elukoha alusel. Teised peavad maksma. Asbesti sisaldavast eterniitkatusest loobumine on valdavalt tasuline aga nii sissekirjutusega kui ka ilma.

"Eterniiti paraku tasuta vastu ei võeta. Riik on küll aeg-ajalt teinud läbi keskkonnainvesteeringute keskuse kogumisringe projektivoorusid, kus oleme valla poolt ka osa võtnud. Ja sellisel juhul on saanud ka tasuta teatud aegadel eterniiti Saaremaal ära anda," ütles Saaremaa abivallavanem Kaarel Tang.

"Eterniidi äraandmine on 40 eurot kuupmeeter ja mittetallinlasele 60 eurot kuupmeeter. Jäätmekäitluses on lihtne põhimõte – saastaja maksab. Ehk see, kes jäätmeid tekitab, selle eest ka tasub. Eesmärk pole ju ainuüksi see, et prügi poleks metsa all. Eesmärk on ikkagi see, et jäätmeid tekiks vähem. Ja me võime ilusat juttu rääkida, et tekitame vähem jäätmeid, aga tegelikult mõjub ju see, kui pead rahakotti kergendama. Nii et nii lihtne see ongi," lausus Tallinna jäätmekeskuse juhataja Rein Kalle.

Kliimaministeerium möönab, et Eestis tagastatakse patareisid ja akusid kehvasti ning ka eterniitkatuseid on veel paljudel vanadel majadel, ent keskset sekkumist plaanis ei ole.

"Hetkel sellist täpset plaani, et me ühtlustame igal pool ohtlike jäätmete hinnakirjad, meil ei ole, aga kindlasti peaks arutama küsimust, kas kohalikel omavalitsustel on piisavalt rahalisi vahendeid, et jäätmemajandust korraldada nii, et see oleks piisavalt tõhus," lausus Soomlais.