"Prokuratuur tagab süüdistuse esindatuse ka edaspidi. Me toimime asutusena, mitte üksikute inimeste koguna. Nii, et me leiame teise prokuröri, kes võtab süüdistusfunktsiooni esindamise üle," ütles Parmas "Aktuaalsele kaamerale".

"Kahtlemata see tähendab meie jaoks teatud lisatööd ja vajadust uuel inimesel ennast asjaga kurssi viia, aga ei ole siiamaani jäänud asjad selle taha, et riigil ei oleks olnud prokuröri välja panna asjadesse, ei jää ka nüüd," lisas ta.

Eesti Ekspressi teatel paneb suurtel korruptsiooniprotsessidel riiklikku süüdistust esindav riigiprokurör Denis Tšasovskih ameti maha.

Aprillis tegid kaitsjad kohtule taotluse Tallinna Sadama kriminaalmenetluse lõpetamiseks aegumise ning alternatiivselt mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Riigiprokurör Denis Tšasovskih ütles siis ERR-ile, et prokuratuur on kindel, et aegumistähtaeg ei ole süüdistatavate osas saabunud ning süüdistas kohtuasja venimises omakorda süüdistatavaid ja nende kaitsjaid.

"Kaitse on seda tõesti teinud. Me oleme teisel seisukohal. Ja peab juhtima tähelepanu, et prokuratuuri tõttu ei ole Tallinna sadama asjas toimunud mitte mingisugust venimist. Kõik pilgud tuleks pöörata üheltpoolt kaitsjate suunas, aga kõige rohkem kohtusüsteemi suunas. Kohus on see, kelle kohustus ja ülesanne on tagada kohtusse toodud menetluste mõistliku aja jooksul kulgemine," kommenteeris Parmas.

Parmas märkis, et prokuratuuri poolest võiks protsess saada läbi nende istungi päevadega, mis on paika pandud. "Paraku reaalsus on olnud see, et mitte ainult Tallinna sadama protsessides, vaid mitmetes suurtes protsessides meie kohtusüsteemis ei ole suudetud mahukaid kriminaalasju kokku lepitud aja jooksul ära menetleda," lausus Parmas.

"Meie seisukoht on see, et protsess meie vaatest jätkub ja meie ehk prokuratuur mingisuguseks takistuseks ei kujune," ütles Parmas veel.

Keres: tugeva prokuröri lahkumine teeb kaitsjate töö lihtsamaks

Korruptsioonis süüdistatava endise Tallinna Sadama juhi Ain Kaljuranna advokaat Paul Keres ütles ERR-ile, et kindlasti jääb prokuratuur Tšasovskihi näol ilma väga tugevast prokurörist, aga ta on kindel, et ta suudetakse asendada, sest prokuratuuris pädevatest inimestest puudust ei ole.

Keres ütles, et Tšasovskihi lahkumine advokaatidele tööd juurde ei too.  "Kui me tugevast prokurörist lahti saame, teeb see advokaatide töö kergemaks," lausus ta.

Kerese sõnul oleks hea teada, kas prokuratuur on valmis vastavalt kindlaks määratud ajakavale jätkama või mitte.

Ta märkis, et Tallinna Sadama kohtuasi seisab väga nõrkadel alustel ning oleks tema hinnangul juba mõnda aega tagasi pidanud kokku kukkuma.

"Ringkonnakohus on teinud just äsja lahendi aegumist puudutavas osas ja leidnud seal, et need altkäemaksu süüdistused on sisuliselt aegunud, kui neid kvalifitseerida õigesti. Ringkonnakohus ütles seda, et kaitsjate käsitlus kvalifikatsioonist on õige, mis tähendab seda, et selles asjas kuuluks maksimaalselt kohaldamisele altkäemaks erasektoris, kui kuriteokoosseis, millele rakendub viieaastane aegumistähtaeg, mis on möödunud," sõnas Keres.

Tšasovskih ütles aga aprillikuus, et prokuratuur on veendunud, et tegu on avaliku sektori altkäemaksuga.

Perling: usun, et prokuratuur on oma ülesannete kõrgusel

Endine riigi peaprokurör ja praegune erakonna Parempoolsed juht Lavly Perling ütles ERR-ile, et iga kohtumenetluses osaleva prokuröri ja võtmeisiku lahkumine asutusest paneb asutuse pingutama, et leida uus inimene.

"Ma eeldan, et asutuse sees on omavahel läbi räägitud ja see asendaja leitakse. See on selle järgmise prokuröri selline ülesanne ja kogu asutus ju toetab teda, et ta saaks nüüd võimalikult kiiresti järjele. Ma usun, et keegi ei taha, et prokuratuuri pärast asi edasi lükkuks. Ma usun, et asutus on oma ülesannete kõrgusel," rääkis Perling.

"Eks ta on alati üks suur proovikivi, kuidas need suured asjad kohtust läbi saada ja selle asja puhul samamoodi," lisas ta kommentaariks Tallinna Sadama kohtuprotsessi jätkumisele.

Kohtuistungid peaksid jätkuma septembris

Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane ütles ERR-ile, et prokuröri vahetusega peab tegelema riigiprokuratuur kui süüdistuse esitaja ja tagama kohtumenetluse viivituseta jätkamise, mis ei tohiks olla probleemiks, kuivõrd menetluse ajal on saalis olnud ka teine prokurör.

"Kohtuistungid peaksid jätkuma plaani kohaselt 04.09.23 prokuratuuri viimaste tõendite uuesti uurimisega, misjärel hakatakse uurima kaitsjate tõendeid," märkis ta.

Tallinna Sadama kohtuasi

Tallinna Sadama kriminaalasi sai alguse 2015. aastal ning kohtuvaidlus aastal 2019.  Aastaid kestnud Tallinna Sadama kohtuasi algas aprillis sisuliselt otsast peale, sest üks rahvakohtunikest ei saanud haiguse tõttu enam protsessis osaleda.

2015. aasta suve lõpul vahistas kaitsepolitsei Allan Kiili ja Ain Kaljuranna, süüdistuse järgi võtsid nad Tallinna Sadama juhatuse liikmetena kümne aasta jooksul suures ulatuses altkäemaksu. Süüdistuse kohaselt moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altkäemaks praamide müügilepingute sõlmimiseks.

2020. aasta oktoobris lõpetas maakohus Allan Kiili kriminaalasja menetlemise, sest ta oli raskelt haigestunud ega olnud võimeline kohtuprotsessil osalema. Kiil suri möödunud aasta juunis.