Päästeameti bukletti "Imemaitsvate roogade retseptid" jagab asutus avalikel üritustel nagu Arvamusfestival. Seal jäi üllitis näppu inimestele, keda pani imestama nii retseptide keerukus kui ka Eesti mõistes eksklusiivsed koostisained, nagu chapati ja foccacia saiad või parmesani juust (kilohind Rimis 37-43 eurot), mida paljudel ei pruugi alati kodustes varudes leiduda.

Kurioosseks muudab raamatu asjaolu, et elektrikatkestuste puhul tuleks roogasid valmistada lõkkel või matkapliidil, mis eeldab nii privaatse õueruumi kui ka lõkkel kasutatavate nõude olemasolu. Rahvaloenduse andmetel elab Eestis eramajades aga vaid 27,5 protsenti elanikest.

Päästeameti hinnangul on kõnealune raamat aga lihtsalt üks osa teadlikkuse kasvatamise tööst. Tegemist on samast sarjast juba kolmanda trükisega.

"Raamatuga tutvustasime inimestele võimalusi süüa valmistada siis, kui elektriühendus pikemaks ajaks peaks katkema või mõnel muul põhjusel pole võimalik toidu valmistamisel elektripliiti ja teisi elektriseadmeid kasutada. Esimene selline retseptiraamat valmis 2017. aastal ja teine 2021. aastal. Kuivõrd raamat oli populaarne, tellisime neid sel aastal kahes keeles juurde. Raamatuid tellisime 4400 tükki ja ühe raamatu maksumus oli 0,23 eurot," rääkis retseptiraamatust päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõunik Silver Kuusik.

Kuusik on veendumusel, et keeta ja praadida saab ka siis, kui elektrit ei ole ja selleks tuleks varuda spetsiaalseid tarvikuid.

"Sel puhul aitavad hädast välja matkapliit, priimus, puuküttepliit või ka lõke. Mikserdamisel on võimalik kasutada käsimikserit või visplit, purustamisel saab kasutada uhmrit, nuga, taignarulli ja teisi elektrivabu vahendeid. Hädaolukorraks valmistumisel ongi päästeameti eesmärk juhtida inimeste tähelepanu sellele, et koduste varude hulgas oleks lisaks toidukraamile olemas ka alternatiivsed vahendid, mille abil valmistada toitu siis, kui elektrit ei ole," selgitas Kuusik.

Kuusik ei nõustu kriitikaga, et raamatu retseptid on kallite koostisainete valiku tõttu mõeldud eelkõige kõrgema sissetulekuga linnainimestele. Eraldi retseptiraamatut väikse või keskmise sissetulekuga inimestele päästeametil pole kavas üllitada.

"Päästeamet seisab hea selle eest, et teadmised jõuaksid iga eestimaalaseni. Nimetatud raamatus on valik retsepte, mille hulgast leiab vast igaüks endale sobiva. Ja kui sobivat retsepti ei õnnestu leida, tasub kasutada oma teadmisi või fantaasiat," sõnas Kuusik.

Näide retseptiraamatust:

Vürtsikas tomatine oapada (minestroone) küpsetatud saiaga (chapati)

2 veiselihakonservi (või vürtsisealiha)

40 g keedetud spagette

1 sibul

2 küüslaauguküünt

400 g konservube

400 g purustatud konservtomateid

200 g tomatipastat

1 tšillikaun (sobib ka kuivatatud)

200 g marineeritud paprikat

maitse järgi soola pipart ja jahvatatud paprikat

Pane kuumale pannile hakitud sibul ja küüslauk, lisa tšilli ning pruunista. Lisa juurde hakitud lihakonserv ning prae läbi. Lisa tomatipasta ja kuumuta. Lisa ülejäänud konservid, maitsesta. Lase tasasel tulel podiseda umbes 30 minutit, et maitsed seguneksid. Serveeri pajarooga kausis koos küpsetatud saiaga (chapati). Kaunista maitserohelise ja balsamico-kreemiga. NB! seda toitu võib süüa ka kuumutamata - selleks vala kõik komponendid kokku, sega läbi ja maitsesta oma maitse järgi.