"Mis puudutab riigikogu uurimiskomisjoni moodustamist, siis kahjuks kumab siit läbi opositsioonipoliitikute soov teenida päevapoliitilisi punktivõite, sest riigikogu on siiski seadusandlik võim ning meie eesmärk on seadusi parandada, kui näeme, et kuskil on kitsaskohti. Parlament pole ei uurimisasutus ega kohtumõistja, mis viimasel ajal on opositsioonipoliitikutel sassi läinud," ütles Keldo ERR-ile.

Keldo märkis, et Reformierakonna fraktsioon pole uurimiskomisjoni teemat veel arutanud.

"Minu seisukoht on, et peaminister on andnud oma selgitused avalikkusele ja on valmis seda tegema ka nii riigikogu kui selle asjaomaste komisjonide ees, kelle valdkonda nende küsimuste küsimine kuulub. Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ette minekuks on peaministri initsiatiivil kokkulepped juba sõlmitud," lausus Keldo.

Keldo meenutas, et varem on riigikogu uurimiskomisjone moodustatud riigile kuuluva vara või riigile kuuluvate ettevõtete võimalike väärjuhtumite asjaolude välja selgitamiseks, samuti kogu ühiskonda puudutava katastroofi uurimiseks, näiteks parvlaev Estonia uppumise põhjused.

"Mitte aga ühe eraettevõtte tegevuse uurimiseks. Kui on etteheiteid konkreetsetele ettevõtjatele või ettevõtetele, siis selleks on meil riigis olemas pädevad õiguskaitseorganid ja uurimisasutused, kelle tööks on seaduse alusel välja selgitada, kui keegi on kusagil millegi vastu eksinud. Eesti on õigusriik, kus on võimude lahusus. Parlament ei peaks astuma süüdistaja ja kohtumõistja rolli, seadusandjana on meie ülesanne eeskätt kaaluda, kas mõnda seadust oleks vaja muuta ja selleks pole uurimiskomisjoni moodustada vaja," rääkis Keldo.

Kiik: uurimiskomisjon võimaldaks saada vastuseid

Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik saatis teisipäeval riigikogu juhatusele ja fraktsioonide esimeestele kirja, milles tegi ettepaneku riigikogu vanematekogu kokku kutsumiseks, et arutada poliitilist olukorda ja ettepanekut vastav uurimiskomisjon moodustada.

ERR küsis Kiigelt, kas uurimiskomisjoni loomise üks kaalutlus võib opositsioonierakondade vaates olla ka see, et siis oleks võimalik skandaali pikemalt üleval hoida.

"Ei ole. Kaalutlus on väga selge. Peaminister ja need ettevõtjad näitasid üles lugupidamatust riigikogu olemasolevate komisjonide suhtes. Teatasid, et nemad ei kavatse rohkem nende ette ilmuda, mistahes vormilistel või ajagraafiku ettekäänetel. Seetõttu ongi järgmine käik, mis on parlamendil võimalik astuda selle uurimiskomisjoni loomine," vastas Kiik.

Kiige sõnul on endiselt päevakorral ka umbusalduse avaldamine peaministrile, aga uurimiskomisjoni mõte on laiem.

"Uurimiskomisjon võib vastavalt seadusele välja küsida ka erinevaid dokumente ja vajalikke andmeid oma ülesannete täitmiseks ning kutsuda komisjoni ette isikuid. Umbusaldusavalduse puhul on peaministril võimalik jääda üldsõnaliseks, anda selliseid poliitilisi avaldusi parlamendisaali ees. Aga uurimiskomisjoni puhul on konkreetne võimalus vajalikke dokumente välja nõuda. On võimalus kutsuda aru andma ka needsamad ettevõtjad, kes seni on nahaalselt keeldunud riigikogu komisjonide ette ilmumisest," rääkis Kiik.

Reinsalu: uurimiskomisjoni loomise idee on asjakohane

Erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et arvestades olukorra tõsidust ja informatsiooni lünki, mis praegu on, on tegemist asjakohase ettepanekuga.

"Kindlasti on oluline ka see asjaolu, et uurimiskomisjoni ette peavad ilmuma ka kõik isikud karistuse ähvardusel. Seetõttu ma arvangi, et selle uurimiskomisjoni moodustamine on asjakohane samm," lausus Reinsalu.

Ka Reinsalu ei arva, et uurimiskomisjoni mõte on pikaajaliselt peaministril ja läbi selle ka Reformierakonnal survet peal hoida. "Ei. Meil on vaja teada tõde, meil on vaja valitsusjuhti, kes omab tõsiseltvõetavat erikaalu nii oma rahva silmis kui ka väljaspoole Eestit nii kriitilisel ajal," rääkis Reinsalu.

Hussar: enne uurimiskomisjoni loomist tuleks kuulata peaministrit teistes komisjonides

Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ütles ERR-ile, et enne, kui kujundada seiskoht märkimisväärset kulu tähendava erikomisjoni loomise küsimuses, tuleks peaministril kohtuda kõigi asjaomaste komisjonidega.

"Peaminister on mulle kinnitanud, et ta läheb aru andma kõigi asjaomaste komisjonide ette sh, korruptsioonivastase erikomisjoni ette. Demokraatlikus ja parlamentaarses riigis ei oleks see teisiti mõeldavgi," lausus Hussar.

"Loomulikult tuleb vastata parlamendikomisjoni küsimustele, kui teema puudutab komisjoni vastutusvaldkonda ja teema kuulub komisjoni ette kutsutu võimuvaldkonda," lisas ta.

Hussar ütles, et riigikogu juhatus koguneb kõiki fraktsioonide ettepanekuid, sealhulgas vanematekogu kokkukutsumist arutama neljapäeval.

EKRE toetab uurimiskomisjoni loomist

Uurimiskomisjoni loomise mõtet toetab ka EKRE esimees Martin Helme. "Ma tahan näha, kuidas sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 saadikud, Reformierakonna saadikud hääletavad maha ettepaneku asuda neid Vene ärisidemeid uurima, või siis toetavad seda," ütles ta Vikerraadio saatele "Uudis +" antud intervjuus.

EKRE fraktsiooni liige Mart Helme ütles, et uurimiskomisjoni loomisega tuleb edasi minna ka siis, kui Kaja Kallas läheb järgmisel nädalal korruptsioonivastase erikomisjoni istungile ja ülejärgmisel nädalal julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni istungile.

Teisipäeval riigikogus toimunud riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ühisel erakorralisel avalikul istungil toetas uurimiskomisjoni loomist ka koalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Eduard Odinets.