Niiviisi areenil loomade tutvustamise traditsioon ulatub Carl Robert Jakobsoni aega, kes korraldas kariloomade väljanäitusi, et propageerida uusi tõuge ja teiste loomakasvatajatega võistelda. Vana traditsiooni on põllumajandusmuuseum sidunud Ülenurme sügislaadaga.

"Seda maal elamist ja maal olemist on vaja tänapäeval inimestele rääkida. Eks see on teatud määral ja ellujäämisoskus kriiside ajastul, et sul oleks toit omast käest võtta, kuigi oled hõivatum kui linnainimene," SA Eesti Maaelumuuseumid juht Merike Lang

"Tõuloom 2023" üritusele valiti välja kõige uhkemad ja konkursse võitnud tõuloomad.

"Enamasti igal tõul on omad parimad. Võib-olla natukene piimatõugudega on probleeme olnud, näitavad rohkem noorveiseid kui rekordlehmi, sest neid hoitakse koguaeg kodus ja nad peavad koguaeg piima andma," ütles Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president Olev Saveli.

Eesti tõuaretuse lipulaev on piimakarjakasvatus. Sest kuigi piimalehmade arv on kõigi aegade madalaim, on Eestis Euroopa kõrgeim piimatoodang. Ühe lehma kohta saame aastas lausa pea 11 000 kilogrammi piima.

Intensiivse tootmise tõttu kipub aga kahe suurema lehmatõu vahele ära kaduma Eesti maatõug, keda ka täna areenil tutvustati.

"Nemad on täpselt samasugused nagu meie eestlased. kange tugev ja vastupidav. Maakari annab vähem piima, ta muidugi ei ole konkurentsis mustakirjuga. Aga tema piim on parem, kuivaine hulk, rasvasisaldus ja valgusisaldus on suurem. Kui hakkame jalajäljest rääkima, siis kindlasti hakkab tagasi tulema ka Eesti maakari, sest tema jalajälg on palju väiksem," rääkis Eesti maakarja kasvatajate seltsi esinaine Ilse Gošovski.

Eestis on maakarja veiseid umbes 700, enamik neist elab Saaremaal.