Amato kutsus Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni seda väidet kinnitama või ümber lükkama.

Endine valitsusjuht ütles intervjuus päevalehele La Repubblica, et on veendunud, et Prantsusmaa tabas 1980. aasta 27. juunil Itaalia siseliinil Bolognast Sitsiiliasse lennanud reisilennukit, mistõttu hukkus 81 inimest.

Amato möönis samas, et tal ei ole oma väite kinnituseks vettpidavaid tõendeid.

Ta väitis ka, et Itaalia hoiatas Gaddafit ning Liibüa liider, kes oli tagasiteel Tripolisse kohtumiselt Jugoslaavias, ei läinud Liibüa sõjaväelennuki pardale.

Lennukatastroofi põhjust pole seniajani välja selgitatud. Mõned väidavad, et Itaalia reisilennuki pardal plahvatas pomm, teised ütlevad, et aastaid hiljem merepõhjast üles tõstetud lennukivraki uurimine ei näita, et seda tabas rakett.

Radarid näitasid aktiivset lennuliiklust ajal, mil Itaalia lennuk alla kukkus.

Amato sõnul on kõige usutavam versioon, et katastroofi eest vastutavad Prantsuse õhujõud koos ameeriklastega.

NATO kavandas "simuleerida õppust, paljude lennukite tegevusega, mille ajal plaaniti tulistada rakett" ning sihtmärgiks oli Gaddafi, väitis Itaalia endine peaminister.

Pärast Itaalia lennuki allakukkumist eitasid Prantsusmaa, USA ja NATO ametnikud igasugust õhujõudude tegevust sel õhtul.

Mõni nädal pärat lennuõnnetust leiti Itaalia lõunaosas Calabria kõrvalisest mägipiirkonnast Liibüa MiG sõjalennuki rusud ja piloodi surnukeha.

Macroni kantselei teatas laupäeval, et ei kommenteeri kohe Amato väiteid.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni kutsus Amatot teada andma, kas tal on konkreetseid tõendeid oma väidete kinnituseks, et tema valitsus võiks algatada uue uurimise.

Amato väited väärivad tähelepanu, ütles Meloni.