Haridusministeerium soovis anda koolidele õiguse ilma vanema nõusolekuta lapsi õpilaste seast välja arvata. Eelnõu jõudis küll riigikokku, kuid kevadise obstruktsiooni tõttu jäi sinna toppama. Nii on tekkinud olukord, kus kool ei saa uusi õpilasi vastu võtta, sest paberite järgi istub klassis ukraina laps, kes ilmselt on juba ammu kodumaale tagasi kolinud.

Tallinna Lilleküla gümnaasium otsustas jätta augusti viimasel päeval istuma 22 algkoolis õppivat Ukraina last. Põhjuseks polnud mitte nende kehv õppeedukus, vaid tõik, et nad ilmselt on juba ammu kodumaale tagasi läinud.

"Kokku on meil lapsi 424, 22 on sellist last, kes on meil nimekirjas, aga ei ole koolis. Ei käinud eelmine aasta koolis ega tulnud ka praegu kooli," rääkis Tallinna Lilleküla gümnaasiumi direktor Anu Luure.

Kehtiv seadus näeb ette, et ilma vanema avalduseta kool õpilasi välja arvata ei tohi, aga nende peredega pole koolil õnnestunud ühendust saada.

"Kui nad lähevad Eestis teise koolis, siis me saame selle info kätte, teine kool annab teada kohe, et nad on seal. Siis me püüame, et nad avalduse kohe esitaks. Aga me ei saa, me pingutame, et saada nende avaldusi kätte, aga me ei saa," sõnas Luure.

Klassides on osa pinke tühjad, samas on kooli ootenimekirjas 57 last, keda õppekoha puudumise tõttu vastu võtta ei saa. Märtsis sai valmis õpilaste välja arvamist hõlbustav eelnõu, mis riigikokku jõudis 12. juunil.

"Esimesel võimalusel, see tähendab septembri esimesel töönädalal me kindlasti paneme selle eelnõu päevakorda," ütles riigikogu kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof.

"Ma loodan, et äkki selle eelnõuga läheb kiiremini, aga kui obstruktsioon on riigikogus, siis see nii ei lähe, sest meil on eelnõusid, mis on riigikogu menetluses, täna palju ja just kevadisest saadik," sõnas Pikhof.

Pikhofi sõnul saab praegu lapse koolidirektori käskkirjaga koolist välja arvata. Lapsevanemal on võimalik 30 päeva jooksul see haldusakt kohtus vaidlustada, aga kui vanemat ei õnnestu käskkirjast teavitada, siis piisab käskkirja avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Haridusministeerium sellist lahendust korrektseks ei pea, sest vanema nõusolek puudub.

"Pelgalt selle alusel, et see laps ei ilmu kooli ja ei osale õppetöös, ei ole alust õpilast õppijate nimest välja arvata. Ja selle seadusemuudatusega me loome selle täiendava aluse, eeldusel, et see Eestis mitte viibimine on tõesti ka kindlaks tehtud," rääkis haridusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin.

"Hästi oluline on see veendumise koht. Me ei saa luua sellist õigusruumi, kus õpilasi saab välja arvata ilma, et see veendumus oleks loodud," sõnas Matsin.