EL võib lubada küttida rohkem hunte

Hunt.
Hunt. Autor/allikas: Alison Day/Flickr (CC BY-ND 2.0)

Hunt on Euroopa Liidu (EL) reeglite järgi kaitsealune loom, kuid loomade arvukus on viimasel ajal hakanud kasvama ja seetõttu tuleb ette ka konflikte inimestega. Mõned jahimehed tahavad kiskjatele rohkem jahti pidada ning Brüssel võib seetõttu muuta huntide kaitsmisega seotud eeskirju.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et hundikarjad ohustavad mõnes Euroopa piirkonnas kariloomi. "Kutsun kohalikke ja riiklikke ametiasutusi üles vajaduse korral tegutsema. Praegused EL-i õigusaktid võimaldavad neil seda juba teha," ütles Ursula von der Leyen. 

Huntide tegevuse piiramine on von der Leyeni jaoks tähtis teema. 2022. aastal murdis hunt maha Ursula von der Leyeni lemmikponi, vahendas The Guardian.

Mitmed põllumeeste organisatsioonid leiavad samuti, et hundid on muutunud liiga julgeks ja tekitavad probleeme. Organisatsioonid nõuavad nüüd huntide mahalaskmise õigust. Komisjon teatas, et hundi naasmine tekitab mõningates EL-i piirkondades üha rohkem probleeme.

Hunt on kaitsealune loom. Mõned põllumehed kurdavad, et kaitse tõttu on nüüd hunte liiga palju ja kiskjad ei vaja enam sellist kaitset. Varem on komisjon algatanud rikkumismenetlusi ja hoiatanud, et huntide iga-aastane küttimine pole kooskõlas elupaigadirektiiviga, kuna kiskjate populatsioon pole jõudnud tasemele, mis tagaks selle liigi säilimise. Põllumehed tahavad, et komisjon vaataks selle direktiivi üle ja võtaks arvesse huntide suurenenud arvukust, seda eriti Skandinaavias ja Kesk-Euroopas. 

Komisjon plaanib kasutada ekspertide ja riiklike organisatsioonide värskeid andmeid, et teha järgmise poole aasta jooksul vajalik ettepanek. Kogutud andmete põhjal võib siis komisjon teha ettepaneku muuta hundi kaitsestaatust EL-is.

Keskkonnakaitsjad leiavad, et huntide tapmist lubavate seaduste muutmise asemel peaksid põllumehed võtma kasutusele ennetavaid meetmeid. Näiteks ümbritsema oma territooriumi elektritaraga. 

Mõned kriitikud on toonud ka esile, et Euroopa Liit ei saa mujal maailmas propageerida liikide kaitsmist, kui Euroopas endas kiskjaid hävitatakse.

Toimetaja: Karl Kivil

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: