Brent toornafta barreli hind tõusis teisipäeval üle 90 dollari, mis on esimene kord sel aastal, kui jõuti sellise hinnatasemeni. Viimati jõudis Brent üle 90 dollari eelmise aasta novembris.

Teise olulise etalonnafta West Texas Intermediate hind tõusis samas ligi 87 dollari lähistele. Venemaa ja Saudi Araabia teatasid hiljuti, et kärbivad vabatahtlikult nafta eksporti aasta lõpuni, vahendasid Financial Times ja Bloomberg.

Saudi Araabia juhib OPEC+ naftakartelli, kuhu kuulub ka Venemaa. Kuigi nafta tootmise kärbe juulis pidi algselt olema ajutine meede, siis on seda pikendatud septembrini. OPEC kartelli liikmeteks on 13 riiki, kuid kartell teeb koostööd ka Venemaa ja mitme teise riigiga ja seda nimetatakse OPEC+ formaadiks.

Saudi Araabia riigimeedia teatel hoitakse miljon barrelit päevas kärbe paigas detsembri lõpuni. Venemaa asepeaminister Aleksander Novak teatas hiljuti, et Venemaa kärbib aasta lõpuni nafta tootmist 300 000 barreli võrra päevas.

Nafta ekspordi mahu vähenemine ähvardab üleilmselt tõsta nafta hinda ning seekaudu tõsta inflatsiooni. Samuti tõstab naftakärbe Saudi Araabia pingeid USA-ga. Valge Maja on varem Saudi Araabiat kritiseerinud koostöö eest Moskvaga. USA ja teised lääneriigid on Venemaa suhtes kehtestanud ulatuslikke sanktsioone tulenevalt Venemaa sõjalisest kallaletungist Ukrainale.

Bideni administratsioon tahab tõenäoliselt enne 2024. aasta presidendivalimisi nafta hinna kontrolli all hoida. Vabariiklased on USA valitsust inflatsiooni ja kütuse hinna tõusu tõttu kritiseerinud. Ka USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan teatas, et USA president Joe Biden teeb endast kõik oleneva, et kütuse hind tarbijatele USA-s madalamaks tuua.