Trumpi õigus osaleda presidendivalimistel tekitab USA-s üha rohkem küsimusi

Donald Trump
Donald Trump Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/EVELYN HOCKSTEIN

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et alates 2021. aasta Kapitooliumi rahutustest on õigusteadlased arutanud, kas Donald Trump tohib uuesti kandideerida USA presidendiks. 2024. aasta läheneb ja eksperdid arutavad nüüd üha rohkem, kas põhiseadus lubab Trumpi valimistelt eemaldada.

Õigusteadlased  arutavad põhiseaduses oleva 14. paragrahvi üle. Paragrahv 14 kolmanda osa kohaselt on diskvalifitseeritud avalikust ametist need inimesed, kes lubasid kaitsta põhiseadust ja seejärel võtsid osa ülestõusust. See paragrahv võeti USA-s vastu pärast kodusõda, et konföderatsiooni teeninud inimesed ei saaks naasta võimule. 

USA prokurör süüdistab Trumpi ametliku menetluse takistamises ja valijate õiguste vastases vandenõus, mis kulmineerus 6. jaanuaril 2021 Kapitooliumi rünnakuga. 

Viimased küsitlused näitavad, et Trumpist saab taas vabariiklaste partei presidendikandidaat. Trumpi sobivus kandideerida taas presidendiks pole seetõttu enam ainult akadeemiline küsimus, vahendas The Wall Street Journal.

Kuni 6. jaanuarini peeti riigis 14. paragrahvis olevat lõiku kodusõjast tingitud jäänukiks. Pärast Kapitooliumi rahutusi on paragrahv kerkinud taas päevakorda. Mõned õigusteadlased leiavad, et seal olevat teksti saab ja tuleks Trumpi vastu kasutada. 

William Baude Chicago ülikoolist ja Michael Stokes Paulsen St Thomase ülikoolist leiavad, et Trump kogus kokku suure rahvamassi, küttis nad üles väidetega, et valimised varastati ja kutsus rahvast üles võtma kasutusele meetmeid, et takistada kongressil valimiste tulemuste kinnitamist. Nad leiavad, et Trump tuleb paragrahv 14 alusel valimistelt eemaldada.

Ükski osariik pole veel Trumpi valimistelt eemaldanud või teatanud, et Trump ei sobi kandideerima presidendiks. 

Michigani osariigi demokraadist riigisekretär Jocelyn Benson ütles, et "Trumpi eelvalimistelt kõrvale jätmiseks on olemas kehtivad juriidilised argumendid, kuid on veel liiga vara hinnata selle tõenäosust". Benson ütles, et arutab seda küsimust teiste riigisekretäridega. 

Trump leiab, et pole olemas õiguslikku alust, mis takistaks tal presidendiks kandideerida. Mõned õigusteadlased, nagu Harvardi õigusteaduse professor Noah Feldman, kahtlevad samuti Trumpi vastu algatatud kohtuasjades. 

Samuti pole lahendatud küsimus, kas 14. paragrahvis olevat kolmandat lõiku saab üldse endise presidendi suhtes rakendada. Tekst viitab mässulistele ohvitseridele, kes rikkusid oma vannet, kui liitusid konföderatsiooni armeega. 

Stanfordi ülikooli õigusteaduse professor Michael McConnell hoiatas, et Trumpi valimistelt eemaldamine võib luua ohtliku pretsedendi ning 14. paragrahvi võidakse hiljem hakata kuritarvitama.

Georgia riigisekretär Brad Raffensperger kirjutas kolmapäeval ajalehes The Wall Street Journal, et kolmanda osa kasutamine Trumpi vastu oleks ebaameerikalik, kuna see võtaks ameeriklastelt ära valikuõiguse valida järgmist presidenti. 

Trump on peale ametiaja lõppu saanud juba neli ametlikku süüdistust. Nende seas on veel ka Georgia osariigis esitatud süüdistus, kuna võimud leiavad, et Trump üritas seal tühistada oma valimiskaotust. Võimude uurimine põhineb 2. jaanuaril 2021 salvestatud telefonikõnel. Toonane president Trump helistas siis Raffenspergerile. Väidetavalt palus Trump Raffenspergeril leida juurde hääli, mis pööraks ta valimiskaotuse ümber võiduks. Raffensperger aga kinnitas Trumpi valimiskaotuse. 

Toimetaja: Karl Kivil

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: