Tallinnas alustasid sel sügisel tööd Pelgulinna, Mustamäe ja Tõnismäe riigigümnaasium kokku ligi tuhande õppekohaga, mõnedesse seni tegutsenud gümnaasiumidesse tuli aga klassi jagu vähem õpilasi.

Samal ajal valitseb algklassides mõnes piirkonnas ruumipuudus, mis sunnib õpilasi mitmes vahetuses koolis käima.

Tallinna haridusameti juht Kaarel Rundu ütles ERR-ile, et täpsemad andmed selle kohta, millistesse koolidesse lisandus esimesi klasse ja kust kadus kümnendaid, saab haridusamet järgmisel nädalal, kuid sellega, et mõnes gümnaasiumis on varasemast vähem õpilasi, on amet kursis. Siiski ei ole Tallinnal plaani ühtki gümnaasiumi omal algatusel põhikooliks muuta. 

"Meie jaoks on praegu olulisem dokument rahvastikuprognoos. Gümnaasiumiõpilaste arv kasvab meil kõigis linnaosades mõnevõrra jätkuvalt. Sõltub, mis perspektiivis vaatame, aga viie või kümne aasta perspektiivis, mõne üksiku erandiga linnaosades, on kasv olemas," sõnas ta.

Paar kooli on ise öelnud, et on vajadusel valmis gümnaasiumiosast loobuma, kuid praeguse seisuga midagi otsustatud ei ole. Rundu sõnul ei tule selleks surve kindlasti haridusameti poolt ja kui mõni kool soovib põhikooliks muutuda, on see läbirääkimiste küsimus.

"Peame ootama ära ka koolikohustusliku ea tõstmise otsuse. Kui see riigi poolt tuleb või ei tule, mõjutab see kindlasti gümnaasiumi või kutseharidusse õppima asumist. Aga sunniviisiliselt pole Tallinnal plaanis öelda, et mõni kool peab gümnaasiumiosa kinni panema," kinnitas ta.

Haridusameti juht märkis, et praegusi seitsmendaid, kaheksandaid ja üheksandaid klasse vaadates on näha, et gümnaasiumisse kandideerijate arv võiks olla väikses kasvus ehk see pigem kasvab kui langeb.

"Võib-olla tõesti vajatakse mõnes koolis kolme asemel kaks või nelja asemel kolm paralleeli, aga see on siis ka teatud mõttes tagasiside sellele koolile endale," tõdes ta.

See võiks olla Rundu hinnangul koolile ka väike raputus, mis paneb neid mõtestama, kas nad saavad midagi enda pakutavates valikainetes või moodulites muuta ning kuidas paremini gümnasiste kõnetada, et nad just nende kooli sooviksid astuda.

"Selline positiivne raputus on tervistav," usub Rundu.

Põgenike prognoosimatu arv muudab tuleviku plaanimise keerukaks

Lähiaastate õpilaste arvu prognoosimise muudab keeruliseks asjaolu, et praegu on nii koolides kui lasteaedades hulk Ukraina sõjapõgenikke, kelle siiajäämist või lahkumist ei osata ette näha.

Lisaks võib kooliastumise mõttes kaarte segada see, et Ukraina põgenikke on vastu võetud lasteaedadesse üle linna, aga see kant, kus nad lasteaias käivad, ei pruugi olla sama, kuhu nad kooli tahavad minna.

Linnaosadest on gümnaasiumiõpilaste kasvu lähiaastatel oodata Kesklinnas, Põhja-Tallinnas, Haaberstis ja Lasnamäel, samasugune on trend põhikoolis.

Vastupidised suundumused valitsevad Nõmmel: seal on lasteaia- ja põhikooliõpilaste arv lähiaastatel stabiilne, kuid hakkab alates 2030. aastast langema. Põhjuseks on haridusameti juhi sõnul see, et Nõmmel on ilmselt kõige vähem uusarendusi plaanis ning elanikkond on keskmiselt eakam.

"Aga seal ongi väiksemad põhikoolid, nüüd ka gümnaasium, millest Hiiu kool põhikooliosana eraldati," lisas ta.

Kui tulevikus koolikohtade vajaduses muudatusi tuleb, siis seega ilmselt just Nõmmel, aga ka Pirital, kus õpilaste arv prognoosi kohaselt samuti 2030. aastast vähenema hakkab.

Koolid otsivad senini õpetajaid

Reedese seisuga oli Tallinna haridusasutustes 90 tööpakkumist, õpetajaid otsivad nii lasteaiad kui ka koolid.

Rundu kutsus üles kõiki, kes soovivad haridusse panustada, nende pakkumistega tutvuma ja ta märkis, et inimesi otsitakse aasta ringi.

"Kuna b-võõrkeelte valikut suurendati, siis otsitakse saksa, inglise ja prantsuse keele õpetajaid ja tean, et värbamisi toimus eelmisel ja sellel nädalal ja ikkagi jätkuvalt otsitakse inimesi," tõdes ta. "Tegelikult otsitakse kõiki: tugispetsialiste, logopeede, psühholooge, muusikaõpetajaid, klassiõpetajaid, eripedagooge, üks-ühele väikeklassiõpetajaid, aga jätkuvalt ka valikainete õpetajaid."

Lisaks on puudu hispaania keele, aga ka eesti keele ja kirjanduse õpetajaist ning viimaseid on seoses eestikeelsele õppele üleminekuga palju tarvis ka vene õppekeelega koolidesse.

"Kui üritada olukorda natuke positiivsemalt vaadata, siis võib-olla neil koolidel, kes pidid ühe klassi vähem avama, muutus õpetajate töökoormus tänu sellele natuke mõistlikumaks," nentis Rundu.