Mõte selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastamise tähtaega poole võrra kärpida kõlas juba koalitsioonikõneluste ajal. Justiitsminister Kalle Laanet usub, et 30-päevane vastamistähtaeg on oma aja ära elanud.

"Avalik ootus on ju kiiremale vastamisele," märkis Laanet. "Kui me küsime kodaniku käest mingeid küsimusi, siis kodanikult me eeldame ka, et ta vastaks kiiremini kui kuu aja jooksul."

Ometi on eelnõu kuu ajaga hulga kriitikat kogunud. Linnade ja valdade liit pakkus koguni, et seadusemuudatus teenib pelgalt kommunikatsioonilist eesmärki. "Töö sisulist kvaliteeti ega paremat teenindamist seadusemuudatus ei taga," teatas omavalitsuste esindusorganisatsioon.

Kriitilised argumendid on asutuseti üsna sarnased. Näiteks regionaal- ja põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme märkis, et valitsuse tegevusprogrammi järgi peaks tagama ka vastuste kvaliteedi "Ja tähtaega lühendades väga selleni ei jõua," sõnas Raidme.

Ta rääkis, et tihtilugu soovitakse ministeeriumilt mõne õigusnormi selgitamist elulises olukorras. "See vajab teabe kogumist, analüüsimist ja selle pinnalt vastuse koostamist. Ja reeglina see tegevus on keerukam," ütles Raidme.

Ka siseministeeriumi õigusosakonna juhataja Liisa Surva sõnas, et kvaliteetse vastuse koostamine võib poolest kuust kauem aega võtta. "Teatud juhtudel on vaja kas teha erinevate normide omavahelise seose analüüs või on vaja koguda lisateavet kas teistelt asutustelt või kohalikelt omavalitsustelt," selgitas Surva.

Ametnikud: me vastamegi viivitamatult

"Eelkõige tuleb vastamisega alustada kohe," rääkis Kalle Laanet, kelle sõnul on ametnike töös veel üksjagu tõhustamisruumi. "Mitte see, et sa tead, et sul on üldjuhul 30 päeva aega, et pole kuskile kiiret, vaid see eeldab ikka kohest reageerimist."

Ingrid Raidme kinnitas, et regionaalministeeriumis alustataksegi vastamisega kohe pärast küsimuse saamist. Ta märkis, et seaduse järgi tulebki selgitustaotlusele ja märgukirjale viivitamatult vastata. Ka Liisa Surva sõnul vastatakse nii kiiresti kui võimalik.

"Meie haldusalas me saame kinnitada, et pöördumistele vastamisega kindlasti ei viivitata ega venitata. Ja kahtlemata ei ole ka tegemist olukorraga, kus ametnikud ootaksid selle lõpliku tähtaja saabumist," ütles Surva.

Kalle Laanet ütles seepeale, et kindlasti on tublisid ametnikke, kes vastavad viivitamatult. Samas on ta veendunud, et tihtilugu lähtutakse ikkagi kolmekümnepäevasest lõpptähtajast.

"Üldjuhul kehtestataksegi reegel nendele, kes kipuvad venitama asjadega. Kas tahtlikult või tahtmatult," sõnas Laanet.

Ta lisas, et endiselt jääb seadusesse võimalus vastamistähtaega kuni kahe kuuni pikendada.  Ingrid Raidme märkis, et ka tähtaja pikendamise kohta tuleb küsijale põhjendav kiri saata, ning see tähendab ametnikele lisatööd.

"Tundub, et ainus, mis see seadusemuudatus kaasa toob, on ühe lisakirja koostamise kohustus, juhul, kui ei jõuta vastata 15 kalendripäeva jooksul," ütles Raidme.

Laanet: tuleb ennast kokku võtta

Liisa Surva sõnul vastavad ametnikud selgitustaotlustele oma igapäevaste töökohustuste kõrvalt ning kiirem vastamistähtaeg suurendab nende töökoormust. Sellele juhtis tähelepanu ka presidendi kantselei siseosakonna juhataja Erki Holmberg.

"Tähtaja lühendamine suurendab oluliselt kirjadele vastavate töötajate ja ametnike halduskoormust ega võimalda neil kvaliteetselt täita oma põhiülesandeid," kirjutas Holmberg.

"Me iga päev prioritiseerime oma tegevusi. Me iga päev peame vaatama, mis on oluline ja mis mitte," ütles seepeale Laanet. "See ongi planeerimine. Rääkida, et terve maailm vajub kokku, kui tähtaeg lüheneb – tegelikult see nii pole."

Eelnõu seletuskirjas küll mainitakse ohtu, et muudatus võib nõuda täiendavaid ressursse, kuid lisatakse, et abi võib olla ka töökorralduse muutmisest. Liisa Surva ütles, et nende majas töökorralduse muutmisest ei piisaks. "Kuivõrd ka täna on siseministeeriumi haldusalas otsitud kokkuhoiukohti ja aastatega on oluliselt vähenenud isikkoosseis," selgitas Surva.

Kalle Laanet on veendunud, et lisaresursse kiirem vastamistähtaeg ei nõua. "Lisaressurss on see, et sa võtad ennast rohkem kokku ja planeerid paremini," ütles Laanet.