Eestist saab Venemaaga sanktsioonivaba äri ajada mitusada ettevõtet. Isegi kui need ettevõtted sooviksid, on Venemaaga äri lõpetamine keeruline.

"Lepingutes ei ole moraaliküsimusi. Kommertslepingus on see, mis on lepingus kirjas või seadustes kirjas. Meie äri on seotud veel ettemaksudega, tüüpiliselt seda tüüpi seadmeid valmistatakse nii, et klient finantseerib selle asja valmimist. See tähendab seda, et oleks vaja tagastada kõik ettemaksud  ja täiendavad lepingutrahvid. Kõik variandid on võimalikud, nii kohtukäigud kui ka arbitraaži juhtumid," lausus Hekoteki juhatuse esimees Heiki Einpaul.

Einpaul pakkus kolmapäeval ERR-ile  antud intervjuus välja, et kui riik sooviks Venemaaga äri lõpetada, tuleks seaduse jõul kehtestada Venemaale täielik boikott. Siis oleks võimalik venelastega hoopis teistmoodi rääkida.

"Lepingutes on see vääramatu jõu kohta, et kui ettevõtja, lepingu sõlmija, ei võinud ette näha tekkinud olusid ja need olud takistavad lepingu täitmist, siis see leping peatakse mingiks perioodiks või selle täimine üldse tühistatakse," ütles Einpaul.

Kuid Eestil üksinda pole mõtet Venemaaga äri lõpetada.

"Meil on juba nii palju sanktsioone ja nii vähe tööd Venemaaga, et kui piirid pannakse kinni, siis me üldse ei saa teha oma tööd ja teised riigid saavad seda teha," lausus Aisance Logistic tegevjuht Julia Gerasõmiva.  

ERR-ile antud intervjuus ütles peaminister Kaja Kallas, et Eesti töötabki selle nimel, et piiririigid kehtestaks Venemaale ühise kaubandusembargo. Läbirääkimistel pole aga seni edu saavutatud.

"Mullu Eesti esitas sellise ettepaneku Euroopa Liidus, et kaaluks kaubandusembargot. Sellel hetkel ei leidnud see piisavalt toetust Euroopa Liidus. Aga mis puudutab seda, kas Eestil oleks mõislik iseseisvalt kaubandusembargo kehtestada, siis tõsi ju on, et Eesti on üks piiririik. Tegelikult kaubad leiavad kahtlemata tee Venemaale või Venemaalt siia läbi muude riikide," rääkis majandusministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Marie Allikmaa.

Seetõttu on parim lahendus üle-euroopaline boikott.

"Nüüd, kui on selge, et ei ole kaasatulijad Euroopa Liidu 27 liikmesriigi poolt, eks siis peab piiririikidega seda teema arutama," ütles Allikmaa.