Bretoni sõnul annab uusi leiutisi ja uusi arenguid vaid suur, lõimitud turg nagu USA-s või Hiinas. Nüüd on siiski ka Euroopal võimalik kahe hiiglasega sammu pidada – sellele aitavad kaasa näiteks digiturgude õigusakt ja digiteenuste õigusakt, mis ühtlustavad konkurentsi kogu Euroopa Liidu ulatuses.

Breton möönab, et USA ja Hiina on digitaalarengus endiselt Euroopa Liidust ees, kuid ta ei pea praegust olukorda masendavaks.

"Ma näen, et idufirmade ja leiutajate jaoks on muutunud vägagi apetiitseks tulla Euroopasse, sest meil on selged reeglid, sest meil on, muidugi, inimressursid ning nüüd on meil ka head konkurentsitingimused. Ma tõesti usun, et see kõik hakkab meie kasuks tööle," rääkis volinik.

Euroopa Liidu fragmenteerituse üks põhjustest on tema sõnul ka liikmesriikide erinev arengutase, ka digivaldkonnas. Sabassörkijad jäävad digiasjanduse eesrindlastest kaugele maha.

Volinik Bretoni sõnul on siin kõige tähtsam üle-Euroopalise taristu kättesaadavus kõigile liikmesriikidele. Kõik riigid peavad võrdselt ligi pääsema võrgustikele, kiudoptilistele kaablitele ja muule säärasele.

Hiina ja USA-ga võistlemiseks on Euroopal aga tingimata vaja oma pooljuhitööstust.

"Pooljuhid, protsessorid, mikroprotsessorid on täiesti hädavajalikud selle uue arengu toetamiseks. Pole mingit digiteerimist ilma pooljuhtide ja protsessoriteta," õtles Breton.

Euroopa riigid muutuvad aga järjest protektsionistlikumaks ning seda sugugi mitte ainult digitaalvaldkonnas, vaid kõiges. Selline käitumine on vastuolus Euroopa Liidu algideega, ühisturuga. Bretoni sõnul tuleb kõigil riikidel pingutada, et protektsionismile vastu seista ning ühistegevust arendada, sest üksikute liikmesriikide soleerimine on lõpuks kahjulik kõigile liikmesriikidele.