Tallinn peab varjupuud kalli raha eest välismaalt ostma
Tallinn tahab linnaruumi rohelust tuua ja kuuma eest varjulisi kohti tekitada. Selleks on plaan tänavatele istutada mitusada suurt puud, kuid Eestist neid kõiki ei saa.
Suvel tuli Tallinna linn välja plaaniga istutada linna 300 20–25 sentimeetrise läbimõõduga puud. Tavapäraselt on tänavapuu istiku läbimõõduks aga kuus sentimeetrit, seega Tallinna linna plaan on väga ebatavaline, rääkis Karukäpa puukooli omanik Madis Jürima.
Tallinna linna maastikuarhitekti sõnul on Tallinn ainuke linn, kus on paika pandud, mis läbimõõduga puid tohib istutada, sest kunagi vandaalitseti ja murti väiksemaid puid katki. Põhjuseid suurte puude istutamiseks on teisigi.
"Suved on kuivaperioodid, on kuumad, kus tekivad probleemid. Kuumasaarte efekti ja inimeste tervise vaheline seos on täiesti otsene, me peame sellega hakkama tegelema. Ja muidugi ka rohelise pealinna aasta mõttes on see tore algatus. Meil ka poliitiliselt lubati, et jah, me toetame suuremate puude istutust," lausus Tallinna maastikuarhitekt Kristiina Kupper.
Näiteks Kopli tänavale peaks kogukonna poolt istutatud väikse puu asemele tulema suur puu, mis ka varju annab. Jürima märkis aga, et Eestis nii suuri puid, nagu Tallinn soovib, istutamiseks saada ei olegi.
"Selles koguses, millest räägiti, mingi 300 puud, seda kindlasti Eestis ei leidu. Ja kahjuks lähiriikides ka ei ole. Ma arvan, et lähimad riigid, kust võib leida, on Poola ja Saksamaa, Holland, Kesk-Euroopa ikka," ütles Jürima.
Sama teadmine jõudis ka linnavalitsusse. Kupperi sõnul tuuaksegi paljud puud välisriikidest, näiteks Poolast.
"Eks me otsime kõigepealt alati kodumaalt ja kui kodumaalt ei ole, siis tuleb vaadata ka Euroopa poole. Seal puukoolides toodetakse suuremates mahtudes, istutatakse korralikult ümber, nii et puul on ikkagi väga korralik mullapall, mis eeldab, et peale istutamist läheb ka kasvama," rääkis Kupper.
Jürima sõnas, et Eestis ei saa puid nii suure varuga ette kasvatada. Peamiselt seetõttu, et linnad ei tea piisavalt kaua ette, mida nad istutada soovivad.
"Kõiki asju ei saa massiliselt kasvatada. Võib juhtuda nii, et ei tellita ja lihtsalt läheb küttepuuks. Kui teaks kauem ette – ei pruugi 20 aastat ette teada, aga isegi viis aastat ette aitaks palju," lausus ta.
Suurte puude Euroopast toomine ei ole aga odav lõbu. Kupper ütles, et puude istutamiseks on sel aastal eelarves 1,4 miljonit. Jürima ei ole aga kindel, et see on oma hinda väärt.
"Ma arvan, Heiki Hanso ütles, et ühe suure puu eest, mis kuskilt välismaalt tuua, saab siin kümme väiksemat ja me ei räägi päris väiksest, me räägime kuuesentimeetrisest puust. Et kümme tükki ühe hinna eest," lausus Jürima.
Kupperi hinnangul on aga tähtis inimeste heaolu. "Kui on tegemist ikkagi varjupuudega, et mis annaksid kodanikele, kes liiguvad jalgteede peal, varju, siis tasub investeerida," leidis ta.
Puud tulevad erinevatesse linnaosadesse, sealhulgas ka kesklinna, kus Kupperi sõnul praegu veel sobivaid asukohti otsitakse. Puuliike, mida istutatakse, on mitmeid.
"Praegu on pärna, kuused, pajud, pooppuud. Et sellised tavapärased. Ja õunapuud ka loomaia bussipeatuse juurde," loetles ta.
Kupper ütles, et kuigi eesmärk on istutada suuri puid, siis vajadusel istutatakse ka väiksemaid. Suuremad istutustööd toimuvad Tallinnas septembri lõpust oktoobri alguseni.
Toimetaja: Marko Tooming