2021. aastal koristas Ukraina viljapõldudelt rekordsaagi – 108 miljonit tonni. Oma tarbeks läks umbes 20 miljonit tonni ehk 88 miljonit pidi minema ekspordiks. Aga tuli sõda ja eksport peatus. Ladudesse jäi ligi 20 miljonit tonni vilja. Mullu juulis hakkas juba uus saak peale tulema. Just siis kirjutati alla viljaleppele.

"Viljalepe täitis oma eesmärke. Selle raames saime eksportida mitte ainult seda, mis meil ladudesse seisma oli jäänud, vaid ka juba 2022. aasta saaki. Kui 2023. aasta juulis algas saagi koristus, jäi meile ladudesse seisma umbes kaks miljonit tonni – see on normaalne, sellega riske ei kaasne," rääkis Ukraina põllumajandusühingu peaanalüütik Svitlana Litvin.

Ukraina põllupidajate jaoks tähendas viljalepe nii seda, et nad said oma tooteid eksportida, kui ka kasu sellest, et hinnad maailmaturul olid kõrged.

"Ütlen ausalt, kui hakkas sõda, aga viljalepet veel ei olnud, oli meil raske. Kui viljalepe allkirjastati, siis hind natuke tõusis, umbes 1000 hrivnat (25 eurot) tonni kohta. See ei taastanud sõjaeelseid hindu, aga see oli meile ikkagi abiks," ütles põllumees Vitali Lupinos.

Sadamate kaudu eksportis Ukraina umbes seitse miljonit tonni vilja kuus. Viljalepe ei suutnud seda mahtu taastada.

"Viimastel kuudel oli viljalepe Ukraina majandusele pigem kahjuks kui kasuks. Selle aasta juunis saime eksportida ainult üks miljon tonni vilja, samas meie võimekus on umbes kuus-seitse miljonit tonni kuus. Plaanid pidevalt muutusid, esines takistusi, tulid uued ekspordigraafikud ja nõudmised," selgitas Litvin.

Selle aasta juulis astus aga Venemaa viljaleppest välja ja hakkas pommitama Ukraina kaubasadamaid.

"Venemaa proovib hävitada nii vilja ennast kui ka taristut, mille kaudu seda laaditakse laevadele. Sadamataristu sai sihtmärgiks, et veenda laevaomanikke, et Ukraina sadamad on nende laevade jaoks ohtlikud," rääkis Ukraina Lõuna väejuhatuse esindaja Natalia Gumeniuk.

Viljaleppe lõpp tähendas omakorda kogu logistika muutmist.

"Enne sõda eksporditi 65 protsenti viljast sadamate kaudu. Ülejäänud viidi välja, kasutades raudteed ja autotransporti. Nüüd on pilt täiesti muutunud. Üle 70 protsendi läheb just autotranspordi ja raudtee kaudu. Me toetame transpordiettevõtjaid, lihtsustame nende asjaajamist, korrastame teid ja suurendame piiripunktide läbilaskevõimet," selgitas Ukraina ülesehitamisagentuuri direktor Mustafa Nayyem.

"Kõik meie alternatiivsed ekspordivõimalused on olemas, aga need ei ole nii võimekad nagu meretee. Samuti on need palju kallimad," sõnas Litvin.

Praegu on üle 20 protsendi Ukraina põldudest okupeeritud või asuvad rindeäärsetes piirkondades. Paljud neist on mineeritud. Selleks aastaks prognoositakse saagi suuruseks ainult umbes 70 miljonit tonni, millest ekspordiks peaks minema natuke üle 40 miljoni tonni. Samas viljaleppe raames, mis kehtis ühe aasta, sai Ukraina eksportida vaid 32 miljonit tonni vilja. Kas sellises olukorras on Ukrainale üldse uut viljalepet vaja?

"Kui oleks normaalne viljalepe, oleksid meil ka normaalsed hinnad. Siis oleksime teiste riikide suhtes konkurentsivõimelised, teeniksime oma kulud tasa ja võiksime isegi kasumi teenida," ütles põllupidaja Vitali Lupinos.

"Teoreetiliselt saame me praegu eksportida vilja ka alternatiivsete kanalite kaudu, aga see on palju ajamahukam ja väga kallis. Sellisel juhul jäävad Ukraina farmerid suurtest summadest ilma, mis omakorda seab ohtu tulevase viljakülvi," rääkis Litvin.

Ukraina maapind on väga viljakas. Selleks aastaks on nendelt põldudelt, mis ei ole mineeritud, viljasaak juba korjatud. Oma korda ootavad vaid mais ja päevalill. Ja tegelikult Ukraina põlluharijatel selleks, et normaalselt töötada, ei ole mitte mingit viljalepet vaja.

"Meil ei ole mingit viljalepet vaja. Meil on vaja, et oleks kõik endine, nagu enne sõda. Lihtne ja läbipaistev – müüme, kellele tahame. Et me ei peaks kokku leppima mingi onu Vova või kellegi teisega. Kõige parem oleks sõjaeelne olukord taastada," rääkis Lupinos.

"Muidugi, me peame võitma. Meie armee peab need pahad poisid välja viskama. Ainult nii on see võimalik. Me usume oma poistesse ja toetame neid lõpuni," ütles ta.