Uurimiskomisjonil on asjaolude väljaselgitamiseks suuremad volitused kui riigikogu erinevatel komisjonidel, märkis Kiik. Näiteks võib uurimiskomisjon kutsuda inimesi komisjoni ette ja nõuda ülesannete täitmiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist.

Uurimiskomisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

Kiik tegi ettepaneku, et sinna kuuluks igast fraktsioonist üks esindaja.

Uurimiskomisjonilt oodatakse vastuseid küsimustele: millal sai peaminister teada, et tema abikaasa osalusega ettevõte teostab äritegevust Venemaal?; millal ja kelle poolt tehti otsus see lõpetada?; kas Eesti julgeolekuasutused olid viidatud äritegevusest teadlikud ning kas nad on juhtinud kaasnevatele riskidele ka peaministri tähelepanu?; millistel asjaoludel ja tingimustel andis peaminister oma abikaasa ettevõttele kokku 370 000 eurot laenu?; kas peaministri poolt laenatud raha kasutati äritegevuse edendamiseks Venemaal ja kas peaminister teenis laenu pealt ka intressitulu? Samuti soovitakse teada, milliseid järeldusi ja muudatusi õigusaktides peab Eestis tegema, et tulevikus sarnaseid riigi välis- ja julgeolekupoliitikat õõnestavaid olukordi vältida.

Uurimiskomisjoni loomine peaks saama heakskiidu põhiseaduskomisjonilt ning vajab parlamendi häälte enamust.