Euroopa Keskpanga nõukogu seekordne kohtumine on nagu karikakramäng: tõstavad baasintresse või mitte. Üksmeel ei valitse siin ilmselt pankurite ega analüütikute seas. Ajalehe Financial Times juhtkirja hinnangul on tegemist väga keerulise otsusega, sest mõlema valikuga kaasneksid riskid.

Euroala inflatsiooni tipp viimase aasta jooksul oli 10,6 protsendi peal, ent nüüdseks on see langenud kaks korda 5,3 peale. See võib tunduda hea tulemus, kuid keskpanga eesmärk on siiski kaheprotsendine hinnakasv. Seega võiks intressi tõstmata jätmine saata vale sõnumi ning inflatsioonispiraal kerib edasi suurema hooga.

Intressi tõstmise vastu räägib aga viimane Euroopa Komisjoni majandusprognoos. Selles vähendati euroala majanduskasvu ootust varasemalt 1,1 protsendilt 0,8 peale. Sealhulgas bloki suurim ehk Saksa majandus lausa kahaneb. Seega võib intressitõus võimendada veelgi murepilvi, mis majanduskasvu pärsivad.

Eeldatav intressitõus oleks ilmselt nagunii vaid 0,25 protsendipunkti, kuid küsimus on keskpanga sõnumis, mis sel korral on varasemast kõnekam. Saksamaa Baader panga kapitaliturgude analüütiku Robert Halveri hinnangul jõuab inflatsioon aasta lõpuks kolme protsendi ligidale nagunii.

"Kui nad tõstavad veel intressimäärasid, siis on nad jõudnud ülemise piirini. Neid ei saa rohkem enam tulla, sest vastasel juhul kannataks majandus liiga palju. Igal juhul on keskpangal alles trumpäss, sest aasta lõpuks näeme nagunii, et inflatsioon on kolme protsendi lähistel. Miks? Sest eelmise aasta tase teeb selle võimalikuks. Seega me räägime nüüdsest alates intressitõusu pausist," sõnas Halver.

Küll aga spekuleeritakse juba aina aktiivsemalt selle üle, millal intressimäärad võiksid hakata alla liikuma. Veel talvel pakuti selleks tähtajaks varsti algavat sügist ning praegu juba järgmise aasta kevadet või lausa teist poolaastat. Mis tegelikult juhtub, sõltub ilmselt suuresti majanduskasvust järgmise kuue kuu jooksul.