Brüsselisse kogunesid sel nädalal 36 riigi parimad kooliealised noorteadlased, et tutvustada oma teadustöid. Konkursitööd paistsid silma väga kõrge taseme ja erinevate teemadega, kust ei puudunud ka näiteks kriminaalmenetlusseadustike analüüsid ja raketiehitus.

Ka Eesti noorte teadustööd erinesid nii lähenemise kui ka teemade lõikes. Näiteks Elo Joandi kasutas kaasaja inimeste ja arheoloogiliste säilmete toitumise analüüsis uudset meetodit.

"Tavaliselt Eestis on varasemalt kasutatud sellise toitumise uurimiseks kas luid või hambaid, aga minu töö oli esimene Eestis, mis kasutas juukseid selle jaoks. Juustest on võimalik saada toitumisinformatsiooni oluliselt väiksema aja kohta ja oluliselt täpsemalt, sest luudes on see informatsioon umbes viimase kümne eluaasta keskmine, aga üks sentimeeter juukseid on umbes üks kuu toitumist," kirjeldas Joandi.

Võib-olla konkursi üheks omanäolisemaks tööks oli Leene Pärteli taimede elurikkus 20. sajandi Eesti maalikunstis. Mõneti üllatuslikult leidis ta, et liigirikkus maalidel aja jooksul kasvas.

"Enamasti kunstnikud maalisid kultuurtaimi ja nende kättesaadavus suurenes. Nii et elurikkus üldiselt on suurenenud, aga see ei tule looduslike liikide arvelt. Mis oli huvitav: näiteks metsaliikide osakaal suurenes ja see on loogiline, sest Eesti territooriumist praegu on umbes 50 protsenti mets, aga 1930. aastatel oli umbes 20-30 protsenti. Nii et metsaala on suurenenud ja see peegeldub ka kunstis," rääkis Pärtel.

Joosep Toom valis teema aga isikliku kogemuse pinnalt, sest on käinud logopeedi juures ning tegeleb pillimänguga. Oma tööl näeb ta praktilist väljundit.

"Minu töö lühidalt öeldes räägib sellest, kuidas kümme enimräägitud keelt ja eesti keel igapäevakõnes käituvad matemaatiliselt. Selle eesmärk on lõpuks välja jõuda reaalajas kõnesünteesini, mis aitaks nii kahjustunud häälepaeltega kui ka afaasia ja afooniaga inimesi," ütles Toom,

Konkursil anti välja neli peaauhinda, mis läksid Poola, Kandasse, Taani ja Portugali.