Nii nagu toidukaubanduses üldiselt, on ka e-toidupoodide vahel konkurents Eestis väga tihe, kinnitasid ERR-ile suuremate poekettide esindajad. Viimatine lisanduja sellele turule on Stockmann, kes samuti nüüd Tallinnas toidukaupade kojuvedu pakub.

Eesti e-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät ütles, et üldiselt ei taha toidupoed oma e-kaubanduste käibenumbreid avaldada, kuid suurima käibega on kindlasti e-Selver.

"Coop lõpetas toidu kojuveo ju ära, sest see oli kahjumlik ja Selver on ainuke, kes üle Eesti igasse nurka toidu kojuvedu pakub. See on ka pigem imagoloogiline," tõdes Väät. "Toit on esmavajadus ja kõik Eesti inimesed peavad toitu ostma, toidukäibed on suured, aga e-toidu osa ei ole nii suur."

Väät märkis, et kui inimene on nõus toitu koju tellima, ei taha ta selle eest rohkem maksta, aga e-poe jaoks peab kauplusel olema eraldi ladu või komplekteerimiskeskus, keegi peab toidu pakendama ja kuller koju tooma. Seega on tegu mahuäriga.

"Coop ei saavutanud nii suurt käivet nii kiiresti, et see oleks end ära tasunud, aga maht oli täitsa olemas," tõdes Väät. "Selveril on vastupidi äriline otsus viia igasse Eesti nurka."

Toidukaupade kogukäibest moodustab nende müük veebi kaudu Väädi hinnangul kindlasti ainult ühekohalise protsendi ja kui mõni kett suudab mõne aasta pärast selle osakaalu kümne protsendini kasvatada, oleks see väga hea tulemus.

"Domineerivaks see kindlasti ei saa, see on ikkagi pigem Tallinna ja Tartu teema. Maapiirkondades, kust tuleb väga suur toidu ostmine, pole sellist võimalust. See on mugavusteenus suurlinnades," lausus Väät.

Toidukaupade kiiret kojuvedu pakuvad ka peamiselt restoranidest valmistoitu kulleriga koju toovad Bolt ja Wolt, kellel on oma veebipõhised toidupoed.

Väät ütles, et ehkki valmistoidu tellimine on väga palju kasvanud, siis niisugusele toidukaupade koju tellimise ärile ta Eesti väiksust silmas pidades hüppelist kasvu ei prognoosi.

Selver ei pea tasuta vedu majanduslikult mõistlikuks

Suurima teeninduspiirkonnaga on e-toidupoodidest Selver, kuid kulleritasu küündib sõltuvalt piirkonnast 2,90 eurost kuni 12,90 euroni.

Selveri äriarvestuse juhi Kristjan Anderson ütles, et kaugemad maapiirkonnad on toonud neile suuremad läbisõidukilomeetrid, aga ka stabiilse klientuuri ning suuremal hulgal kordusoste.

"Mõnel päeval ja mõnes piirkonnas võib teenus allapoole tasuvuspunkti langeda, aga kokkuvõttes suudame seda teenust optimeerides ikka õhukese kasumiga pakkuda," sõnas ta.

Praeguseks on turule ilmunud suuremal hulgal tasuta kojuveo võimalusega pakkumisi ja Anderson möönis, et need mõjutavad teatud määral ka nende e-poe kasutusstatistikat. Tema hinnangul ei oleks nullihinnaga tarne majanduslikult mõistlik, kui hinnata ressursse, mida tuleb kohaletoimetamiseks kulutada.

"Meie eesmärk on hoida teenus ennast ise äramajandav ja mitte peale maksta," ütles Anderson. "Kui tööstuskauba e-poodide puhul on e-poest ostmine soodsamatel tingimustel pigem õigustatud ootus, siis toidu e-poodide puhul, võttes arvesse teenusega kaasnevaid kulusid, kindlasti mitte."

E-Selveri jaoks on tänavune aasta olnud stabiilne. Hüppelisest tellimuste arvu kasvust ei saa äriarvestuse juhi sõnul rääkida, küll on aga e-kaubanduse kasv füüsiliste kauplustest käibe kasvust mõnevõrra kiirem. Käibekasvu toetab ka ostukorvi kallinemine.

Samas ei ole praegune nõudlus võrreldav koroonaperioodiga, kus e-kaubanduse osakaal käibest küündis kohati kümne protsendi lähedale.

"Täna on see madalam, aga kui võrrelda käesolevat näiteks 2019. aastaga, siis saame rääkida enam kui neli korda suuremast tellimuste mahust. Nüüd on e-poe teenuse kasutamine juhuslikum ja rohkem mugavusest kui vajadusest ajendatud," tõdes Anderson, kelle sõnul on teenuse potentsiaal on kindlasti suurem – aastas külastab Selveri kauplusi umbes 700 000 püsikleinti, aga e-poe teenust on neist kasutanud alla veerandi.

Veebi kaudu toidu ostja eelistab mahekaupa

Rimist saab kaupa koju tellida ühekordse tarnehinna ja pikema perioodi paketiga ning üle 59,99 euro suuruse ostu puhul kojuvedu kliendile tasuta.

Rimi e-poe juht Helen Lednei märkis, et tellimuste arv on neil tõusuteel ja võrreldes eelmise aastaga on pidevalt näha 20-30-protsendilist müügikasvu. Seejuures on mõningad erinevused tavapoe ja e-poe klientide ostueelistuses: e-poe kliendid hindavad nimelt rohkem mahe- ja kohalikku kaupa.

"Näiteks võrreldes füüsiliste kauplustega on e-poe top-toodete seas vabapidamisel kanade munad, füüsilistes kauplustes veel puurikanade munad," tõi Lednei välja.

Lednei kinnitusel läheb Rimi e-poel hästi ja neil on plaanis seda edasi arendada, muu hulgas ka laieneda uutesse piirkondadesse.

Võimalust piiluda e-toidupoe käibenumbritesse pakub Maxima e-pood Barbora, sest kui teised kaubandusketid e-poodide tulemusi oma aastaaruannetes välja ei too, siis Barborat peab eraldi ettevõte, OÜ Supersa. Eelmisel aastal oli Maxima poeketi käive 546 miljonit eurot, kuid Supersal 5,45 miljonit eurot. Kahjumisse jäädi 1,99 miljoni euroga.

Barboras on kojuvedu tasuline kuni 59,99-eurose tellimuseni, millest alates on tarne tasuta.

Prismas maksab toidu kojuvedu 5,98 eurot, kuid kampaaniate käigus on ettevõte ka kojuveosoodustusi ja tasuta vedu pakkunud. Prisma e-kaubanduse juhi Martin Meindoki sõnul tegi e-kaubandus suure kasvu läbi umbes kolm aastat tagasi ning on sealt alates olnud pidevalt tõusutrendis.

"Kui koroonaaja tõttu oli e-poodide kasutamine hädavajadus, siis edaspidi on hakatud väärtustama selle teenuse mugavust tarbija jaoks," sõnas ta.

Meindoki sõnul on toidukauba püsitellijatel sageli konkreetsed lemmiktooted, mida regulaarselt ostetakse, aga palju kasutatakse ka võimalust tellida koju näiteks kogukaid mähkmepakke või teisi suuremate mõõtmetega tooteid.