Pühapäeva hommikul jagas Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak sotsiaalmeedias videot, kus ta näitas 2011. aastal kinnitatutud Poola kaitseplaani. Kaitseminister selgitas, et see plaan nägi ette kaitseliini Wisla jõe läänekaldal. Pool Poolat oleks loovutatud vaenlasele.

"Dokumendid näitavad selgelt, et Lublin, Rzeszów ja Lomža võisid saada Poola Butšaks," ütles Blaszczak. Veel näitas kaitseminister ükskuid lauseid plaanist, mille järgi pidi Poola sõjavägi Poolat iseseisvalt kaitsma kuni kaks nädalat ilma NATO lisavägedeta. See video oli kriitika tollase kaitseministri, nüüdse opositsioonipoliitiku Bogdan Klichi suunas. Poolas toimuvad oktoobri keskel valimised.

Prawo i Sprawiedliwość będzie broniło każdego skrawka Polski! #BezpiecznaPolska pic.twitter.com/tV12dAUXji

— Prawo i Sprawiedliwość (@pisorgpl) September 17, 2023

Kuigi dokumendilt oli ametlikult salastatus maha võetud, eemaldati osa sellest vaid paar kuud tagasi. Seetõttu süüdistasid Poola erru läinud sõjaväejuhid kaitseministrit riigisaladuste või isegi NATO saladuste paljastamises poliitilise edu nimel.

See, et ministrid räägivad salajastest kaitseplaanidest, on viimastel aastatel juhtunud juba korduvalt, tõdes Eesti julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.

"Üha avalikumalt on hakatud kritiseerima riiklikke, aga ka NATO kaitseplaane. Ka Kaja Kallas kritiseeris eelmine suvi NATO kaitseplaani. Selle põhjus on see, et need plaanid kõik näevad ette ikka teatud osa territooriumi loovutamist rünnaku alguses. Ehk NATO liikmesriigid ei ole valmis ise vastase territooriumil ka ennetavalt palju midagi tegema selleks, et takistada vastase üle piiri tulekut. Poliitilised juhtkonnad hakkavad aru saama, et senine kaitsehoiak ei pruugi toimida nii, nagu on avalikusele räägitud," rääkis Oidsalu.

Hea, et seda nüüd avalikult arutatakse, ütles Oidsalu, rõhutades samas, et see ei tohiks ikka toimuda nii, et pidevalt lekitatakse killukesi NATO salajastest plaanidest.

"NATO-s on ikkagi väga palju tundlikku infot liikvel. Kui seal ka õiglastel eesmärkidel hakata lekitama midagi, nagu ka Eesti valitsus lekitas Kaja Kallase isikus eelmise aasta suvel, siis selline käitumine ei saa reegliks kujunenuna ka meile kuidagi kasuks tulla."

Oidsalu pakkus, et seda aitaks vältida, kui julgeolekusektor oleks läbipaistvam.

"Võib olla me peamegi rohkem rääkima ja kaasama, siis ei saa tegevusetus seal salastatuse müüri taga jätkuda nii pikalt."

Ka nüüd ei ole tegelikult teada, millised on Poola või Eesti uued kaitseplaanid. NATO küll kordab järjepidevalt, et kaitstakse igat sentimeetrit kaitsealliansi territooriumist, kuid kuidas ja kas seda suudetakse, jääb saladusmüüri taha.