Peaminister Kaja Kallas kohtus teisipäeval valitsuses pankade esindajatega, et arutada võimalikku pangamaksu.

"Pangad läksid kohtumisele sõnumiga, et pangad on juba maksustatud ja pangamaks tulumaksu näol avansiliselt on olemas, me maksame igas kvartalis. Tegelikult me läksime vastastikke arusaamu kompama, et kuidas poliitikud näevad meid ja kuidas meie tekkinud olukorda näeme," ütles Lepp ERR-ile pärast kohtumist peaminister Kaja Kallasega.

"Ma arvan, et see oli hea kohtumine. Me oleme üsna ühtemoodi aru saamas, et mismoodi asjad võiksid käia. Aga koalitsioonis on partnereid rohkem kui üks, jäi kokkulepe, et poliitikud peavad ikkagi omavahel neid asju arutama," lausus Lepp.

Pangamaksu idee pani lauale Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets. Koalitsioonipartnerid Eesti 200 ja Reformierakond on suhtnud sellesse skeptiliselt ja pigem mitte toetavalt.

Olavi Lepp ei soovinud kommenteerida, kas pangad oleks üldse valmis võtma enda kanda veel mingit täiendavat maksu. "Meil oli väga hea kohtumine, aga ma usun, et informatsioon tuleb lähipäevil," ütles ta selle kohta. Samas ütles Lepp, et valiku ette panku ei pandud.

Avansilise tulumaksu tõstmine

Juunis võttis riigikogu vastu nelja maksumuudatuse seaduse eelnõu, millega muu hulgas tõuseb pankade avansilise makse tulumaksumäär 14 protsendilt 18 protsendini

Reporter Madis Hindre küsis Lepalt, kumba varianti ta eelistaks, kas tõsta veelgi avansilist tulumaksu või kehtestada mõni täiesti uus maks.

"Ma arvan, et kõik, mis tagab selle, et meil on läbipaistev ja ettearvatav maksukeskkond, on hästi oluline. See on põhiline, mida kõik ettevõtted soovivad, mitte ainult pangad. Et me teaksime ette, mis saab. Ootusi võib palju olla, aga kuskil on ka reaalsus, mida on võimalik teha," kommenteeris Lepp.

"Panganduse eesmärk on finantseerida ühiskonda laiemalt ja kui meie kapitali jääb vähemaks, siis meie võimekus finantseerida ja majanduskasvu soodustada jääb kehvemaks," sõnas Lepp.

Rääkides juba praegu otsustatud avansilise tulumaksu mõjust, ütles Lepp, et kellelegi ei meeldi maksumäärade muutus, aga kuna seda on piisavalt ette teatatud, siis igaüks proovib sellega hakkama saada ja saabki kindlasti sellega hakkama.

"Igasugune maksutõus ei ole kindlasti sellele, kes rohkem maksab meeltmööda. Aga mingid otsused on tehtud ja loodetavasti siis on see, mis meid eristab näiteks Leedust, et me ei lähe seda teed, kus minnakse väga raskelt peale," lausus Lepp.

Leedu näide

Leedu kehtestas selle aasta mais pangamaksu, mis võtab solidaarsusmaksuna ära 60 protsenti netointressitulust, mis ületab vähemalt poole võrra viimase nelja aasta keskmist netointressitulu. Ka Lätis on arutatud erakorralise pangamaksu sisseviimist.

Lepa sõnul näitab Leedu näide seda, et investeerimiskeskkond ja Leedu maine rahvusvaheliselt langes järsult.

"Investorkogukondadega suheldes on täna väga keeruline teha Leetu uut välisinvesteeringut. Uuel pangal oleks väga keeruline oma omanikule selgitada mõtet, miks nad tahaksid minna riiki, kus sisuliselt nende kasumid võidakse konfiskeerida sellisel kujul," kommenteeris Lepp.

Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets on aga Leedu mudelit pidanud vastutustundlikuks ja heaks.