WSJ: energiasõda tõi rahvusvahelisele gaasiturule uued võitjad
Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Euroopa riigid otsivad uusi energiaallikaid ning see kujundab ümber globaalset gaasiturgu. Euroopa januneb gaasi järele ja Aafrika ja Aasia riigid pürivad täitma turul tekkinud tühimikku.
Itaalia energiafirma Eni suurendab Sahara piirkonnas oma kohalolekut ja teeb seal koostööd Alžeeria riikliku energiafirmaga. Vahemere all asub kolm torujuhet, mis ühendavad Alžeeria gaasivarud Euroopaga. Venemaa gaasimonopol Gazprom hoidis aga eelmisel kümnendil hinnad madalal tasemel ja tõrjus Alžeeria Euroopa energiaturult välja.
Energiatarnete muutumine mõjutab nüüd ka rahvusvahelist geopoliitikat, kuna riigid proovivad tugevdada oma energiajulgeolekut. Alžeeria ostis varem Moskvalt suures koguses relvastust. Euroopa tahab hankida aga Alžeeriast üha rohkem maagaasi, see võib muuta ka Moskva ja Alžiiri vahelisi suhteid.
"Me oleme sõbrad ja meil on poliitilised sidemed. Aga äri on äri," ütles Alžeeria energiaminister Mohamed Arkab.
Alžeeria võimud peavad nüüd uute gaasilepingute sõlmimise osas läbirääkimisi Saksamaa, Hollandi ja teiste Euroopas asuvate firmadega. Alžeeria peab läbirääkimisi ka USA naftahiiglase Chevroniga. Alžeeria turust on huvitatud ka Exxon Mobil.
Briti naftahiiglase BP juhitud konsortsium suurendab gaasitootmist Aserbaidžaanis. Aseri ametnikud ütlesid, et tahavad aastaks 2027 gaasitarneid Euroopasse kahekordistada.
Euroopa loodab, et uued gaasivood annavad piirkonnale järgmise kolme aasta jooksul hingamisruumi juurde. Analüütikud ja ametnikud muretsevad, et sel perioodil on tarneprobleem kõige tõsisem. Enne Ukraina sõda sai Euroopa 45 protsenti oma gaasist Venemaalt, nüüd on see osakaal 13 protsenti.
Venemaa invasioon Ukrainasse saabus aga energiatööstuse jaoks halval ajal. Pandeemia ajal kärpisid firmad tootmist, tegid vähem investeeringuid. Tootjad polnud seetõttu valmis nõudluse järsuks kasvuks, vahendas The Wall Street Journal.
Pärast sõja puhkemist hakkasid Euroopa firmad siiski kohe sõlmima uusi gaasilepinguid.
"Hakkasime ühendust võtma oma naabritega, eriti nendega, kes suudavad kiiresti reageerida, nagu Alžeeria," ütles Eni tippjuht Guido Brusco.
Alžeeria ametnike sõnul suudab riik sel aastal tarnida 100 miljardit kuupmeetrit gaasi. 2021. aastal ostis EL Venemaalt 160 miljardit kuupmeetrit gaasi.
Mõned Euroopa poliitikud muretsevad nüüd, et piirkond võib sattuda Alžeeria ja Aserbaidžaani gaasist sõltuvusse. Itaalia endine keskkonnaminister Roberto Cingolani ütles, et Euroopa peab riski vähendama ning mitmekesistama oma gaasitarneid.
"Kasutage võimalikult palju tarnijaid. See vähendaks ohtu, et gaasist saaks kellegi hoob geopoliitilises võitluses," ütles Cingolani.
Toimetaja: Karl Kivil