Rink oli kriitiline Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe, siseminister Lauri Läänemetsa välja käidud ettepaneku suhtes, et riigieelarve täitmiseks pankadelt eraldi maksuga üle 900 miljoni euro saada.

"Ma ütlen ühe lause, millel ei ole mingisugust irooniat, et see on erakond, kelle eksistentsiaalne olemus ongi see, et iga päev või iga nädal mõelda selle peale, kust võtta, kellele anda," kommenteeris ta.

"Sellel erakonnal on umbes seitse-kaheksa protsenti valijaskonnast ja nemad arvavad, et nemad teavad, kust võtta, kuhu anda," lisas ta ja ütles, et kui pankadelt kasum ära võtta, siis võimaliku kriisi ajal võivad neil tekkida laenukahjumid.

"Kas ma lähen siis Toompeale küsima, et palun riik, katke meie kahjumid? /.../ Minu arvates see ei ole see majandus, mis elu edasi viib. Meenutage lihtsalt – 2008-2009, kui Eestil olid tohutud laenukahjumid, siis Eesti riik ei panustanud sinna ühtegi eurot ega tol hetkel krooni, sest pangad olid nii hästi kapitaliseeritud, eelmiste perioodide kasumeid ei olnud keegi ära võtnud, see kaeti sellest. Veelkord, seda tsüklit tuleb hinnata pikemas perspektiivis – headel aegadel teenitud raha peab jääma alles," rääkis Rink.

Lisaks oleks pangamaks tema hinnangul pannud Eesti kodumaised pangad võrreldes välispankadega kehvemasse seisu.

Ringi sõnul arutasid pangajuhid omavahel, kas teha valitsusele oma pakkumine, kui nad nägid, et Reformierakond on riigieelarve läbirääkimistel sotsiaaldemokraatide pangamaksu idee vastu üksi jäämas.

"Eelmisel aastal maksid pangad riigikassasse tulumaksu 50 miljonit eurot, sel aastal maksame umbes 150 miljonit, sest meie tulud on suurenenud. Ja küsimus on selles, kui palju on võimalik sellest sektorist välja pigistada. Siis me tegime arvutusi, et tehes ühekordseid väljamakseid, siis sel aastal 80 miljonit ja järgmisel aastal 40 miljonit on võimalik riigieelarvesse tekitada," rääkis ta.

"Aga sellel on oma hind. Et see 120 miljonit eelarvesse tekiks, tuleb välja maksta 600 miljonit dividende. Kogu selle ettevõtmise hind on umbes 720 miljonit eurot. Kui pangandussektori kogukapital on umbes viis miljardit, siisi selle sammuga makstakse üle kümne protsendi välja," selgitas pangajuht ja lisas, et õnneks kannavad enamuse sellest välismaised suurpangad.

Saatejuht küsis Ringilt, kas riik sai sellest kokkuleppest pügada, kuna järgmisel aastal maksaksid pangad kõrgema tulumaksuga riigieelarvesse ju rohkem raha kui tänavu. Ringi sõnul riik võitis ja pangad kaotasid.

"Võitis valitsus, riik ja ühiskond, nemad said selle summa riigieelarvesse. See, kes sellest tehingust kaotas, olid pangad. See on aus vastus. Meie ei tahtnud seda summat välja maksta, sest me maksame ja meie maksu juba tõsteti. See oligi naljakas, et 14 protsenti maksame, kevadel tõstetakse 18 protsendi peale, läheb kolm kuud mööda ja järgmine kord hakkame tõstma. Ja kui nüüd mõelda, et meil ei olnud seda soovi, meilt võeti see ära, siis kes on kaotajad, on pangad, kes on võitja, on ühiskond," rääkis ta.

Rink tõdes, et pankade ja valitsuse kokkuleppe näol on siiski tegemist ajutise lahendusega ja riik peab leidma oma eelarveprobleemile pikaajalise lahenduse.

"Ise ma kasutasin oma majas töötajatele selgitamiseks seda, et see on natukene nagu püksi pissimine – kuna riigil on järgmisel aastal see valu nii suur, siis võetakse see ühekordselt pankadelt praegu ära, aga see ei lahenda Eesti riigi pikka probleemi. Meie kulubaas on nii suur, et me peame tekitama endale tulusid, mis tulevad regulaarselt igal aastal nendele kuludele vastu. Täna on see korraks vaid. See pikk plaan on kuskil selle valge rea peal, millel on hinnasilt 400 miljonit, mis nõuab lahendamist," selgitas Rink.

"Aga ma saan ka valitsusest aru, et selleks, et seda pikka plaani teha, läheb aega, et mitte jälle süüdistada neid, et kõik tehti kähku ära ja midagi diskuteerida ei saanud. Jah, me aitasime nüüd sellel ühel hetkel selle probleemi ära lahendada ja ju see on meie roll täna ühiskonnas," lisas pankur.

Selle kohta, et tulumaksu tõustes saanuks riik pankadelt rohkem raha, ütles Rink, et pangad oleksid tõepoolest võinud maksta ka ülejärgmisel ja üleülejärgmisel aastal, kuid riik palus abi järgmiseks aastaks.

Rinki sõnul Coop Pank oma dividendi poliitikat ei muuda, mis tähendab, et Coop Pank ei rakenda erakorralisi dividende ja jätkab oma praeguse poliitikaga, mille kohaselt maksab pank dividendideks 25 protsenti oma kasumist. 

Ringi hinnangul on majanduses praegu põhi käes

Coop Panki juhi hinnangul on Eesti majanduses üldisemalt hullem aeg läbi. Ta selgitas, et inflatsioon on alla tulnud, töötus ei ole kasvanud ja panga kliendid on laenude maksmisega hakkama saanud.

"Tõenäoliselt oleme praegu kohas, kust tasapisi hakkab elu paremaks minema. see ei tähenda, et kevadel oleks euribor kolm protsenti ja majandus kasvab kolm-neli protsenti, aga märgid näitavad, et oleme mingis põhjas nüüd juba, jalad on vastu põhja," rääkis ta.

Tema sõnul Coop Panki ettevõtjatest kliendid võtavad jätkuvalt laenupakkumisi, kuid osadel jäävad need pakkumised ootama muutusi majanduskeskkonnas ja käivitatakse mõne aja pärast. 

Kodulaenutaotlusi on Ringi sõnul kuni 25 protsenti vähem kui eelmisel aastal, kuid inimesed ostavad jätkuvalt kodusid ja autosid.

"Tööpuuduse näitajad on kõik väga head – kuus-seitse protsenti. See pole kasvanud. On kindlasti ettevõtteid, igal ajal on ettevõtteid, kellel on raske. Kindlasti need, kelle ekspordikanalid olid Skandinaavia poole, on raskes seisus. Aga ei saa öelda, et praegu oleks mingi tohutu majandust läbiv kriis. Ei ole ka kõige parem aeg, aga tegelikult riik toimib, majandus toimib, inimesed ei ole tööta. See on kõige olulisem – kuni inimestel on tööd, seni majandus töötab," rääkis Rink.

Majanduse aitab kasvama see, kui ettevõtjad julgeksid uusi ettevõtteid luua, ütles Rink. "Tekiks uusi töökohti, need hakkaks maksma makse ja siis ei oleks võib-olla üldse vaja mingeid makse tõsta, sest lihtsalt see maksubaas kasvab suuremaks."