ERR.ee veebisaates kommenteerisid värskeid uuringutulemusi Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.

Keskerakonna toetusest rääkides märkis Kook, et kuigi kuine muutus oli statistilise vea piires olematu, siis numbritesse sisse vaadates toimus oluline muutus rahvusrühmade vaates.

"Keskerakond kaotas Kõlvarti erakonna esimeheks valimise järel toetust eestikeelsete valijate hulgas, mis polnud küll ka varem väga kõrge, samal ajal tugevdas Keskerakond tugevalt positsiooni venekeelsete valijate seas, kus nende toetus tõusis 52 protsendile," rääkis Kook.

Voog lisas, et Tallinna venekeelsete valijate hulgas kasvas Keskerakonna toetus rohkem kui 60 protsendile. "Tallinnas ja Ida-Virumaal on uus esimees mõjunud väga positiivselt erakonnale," ütles Voog.

Osalejad arutlesid ka, kuidas mõjutab Keskerakonna reitingud erakonnast lahkujad. Kook prognoosis, et kuna Jaanus Karilaid ja Tõnis Mölder on olnud meedias sõnakad persoonid, võib juhtuda see, et eestlaste toetus nende lahkumisega kahaneb veelgi, kuna Keskerakonnal hakkab nappima inimesi, kes eestikeelses meediaruumis suudaks erakonda pildil hoida.

Samost lisas, et Kõlvarti valimisega Keskerakonna selgus valijate jaoks siiski paranes.

"Kui varem istus Keskerakond eesti ja vene valijate vahel aia peal, siis nüüd kui Karilaid läheb ära, suureneb Yana Toomi-taoliste poliitikute osakaal veelgi. See ei tähenda, et Mihhail Kõlvartil poleks soovi eesti valijaga töötada, ta on olnud see poliitik erinevalt Toomist, kes väga aktiivselt ja sihiteadlikult on teinud pingutusi eesti valijale korda minemiseks. Nüüd on see talle aga raskem," rääkis Samost.

Vene valija ja eesti valija elavad eri meediaruumis, sõnas Voog. Kõlvartil on võimalus rääkida ka venekeelses meedias teist juttu kui eestikeelses, lisas ta.

Samosti hinnangul on Kõlvart vene valija hulgas nii populaarne, et mis iganes ta teeb, ta toetus tõenäoliselt ei lange. "Kõlvart on rõhutanud, et tema oli Eesti esimene suurema kaliibri poliitik, kes käis sõja ajal Ukrainas, Lvivis. Kas tema toetus on vene valijate hulgas selle pärast kannatanud, ma ei usu," sõnas Samost.

Kook lisas, et Keskerakonna edasine saatus sõltub paljuski sellest, kas Kõlvarti toetajad hakkavad võidurõõmu järel ka erakonna teise poolega suhtlema kui võrdne-võrdsega või jääb tooni andma võitjate ja kaotajate mentaliteet.

"Kui viimane, siis näeme ilmselt lahkujaid veelgi. Kas ka parlamendi tasemel, selles veidi kahtlen. Jüri Ratast ja Tanel Kiike me ilmselt lahkumas ei näe. Pigem võib tulla lahkujaid Keskerakonna piirkondlike juhtide ja omavalitsusjuhtide seast," sõnas Kook.

Ta lisas, et Karilaiu ja Mölderi lahkumise käegakatsutav mõju saab olema see, et Toompea matemaatikast kaob võimalus Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooniks.

"Ehkki teoreetiliselt oleks neil 51 häält, ei hakka keegi selle pealt koalitsiooni tegema, sest ka praegu alles jäänud Keskerakonna 14 häält ei pruugi pidada," märkis Kook.

Reformierakonna langus võib tulla viibega 

Reformierakond on olnud 23. augustist peamiselt peaminister Kaja Kallase abikaasa idavedude skandaali tõttu meedia ja kriitika tähelepanu all, pluss riigieelarve ümber toimuv probleemistik, kuid erakonna toetus on kahanenud marginaalselt, kuuga ühe protsendipunkti võrra vaid, sedastas Kook.

Aivar Voog leidis, et üks põhilisi asju, miks Reformierakonna toetus on endiselt suur, on see, et tegemist on pika ajalooga poliitilise brändiga.

"See garanteerib suurema stabiilsuse. Seda on ka varasematel aastatel Reformierakonnaga toimunud skandaalid näidanud, et esimeses faasis võib toetus isegi tõusta, sest toetajad tulevad erakonna taha. Seal on neli-viis kuud, mis mõju avaldumise periood, nagu oli 2012. aastal aset leidnud kilekotiga raha toomise skandaal. Idavedude skandaali puhul on määrav, kui kõrge on meedia tähelepanu, kui see vaibub, siis võib ka tulla taastumine," selgitas Voog.

"Samas praeguse eelarve tegemise foonil, kus tuleb palju laiemale elanikkonnale ebameeldivaid otsuseid, on taust ebasoodus, et Reformierakonna populaarsus võiks taastuma hakata," lisas Voog.

Samost lisas, et peaministri isiku ja erakonna toetuse trendid võivadki jääda liikuma üsna erinevates skaalades. "Uuringutes on näha, et Kallase toetus on langenud järsult juba esimese kuuga. Kolme nädalaga on teinud tõusu ka positiivne vastus uuringu küsimusele, kas peaminister peaks tagasi astuma. Eelmisel nädalal arvas nii juba 69 protsenti vastanutest. See on väga suur number. Järsk toetuse kadumine peaministrile on selgelt näha praegu, samas ühtegi ametlikku aspekti asja juures pole, sest ei peaminister ega tema abikaasa pole teadaolevalt teinud midagi seadusvastast. Üleval on moraali ja väärtushinnangutega seotud argumendid," analüüsis Samost.

Enne valimisi tehtud küsitlustes oli Kaja Kallase toetus suurem kui toetus Reformierakonnale, meenutas Kook. "Meedias on idavedude skandaal vajunud tahapoole, sest seal pole faktoloogiliselt midagi uut peale tulnud," sõnas Kook.

Ta esitas teistele saates osalejatele ka teoreetilise küsimuse, mis juhtuks, kui Kaja Kallas parlamendile riigieelarvet üle andes teataks, et astub tagasi.

Voogi hinnangul, kui Kallas astukski tagasi, pole selge, mis juhtuks Reformierakonna reitinguga. "Kui poleks uut selget liidrit, siis see mõjuks pigem halvasti, vee hullemalt Reformierakonna reitingule," sõnas Voog.

Samost lisas, et ilmselt esialgu toetus tõesti kukuks.

Reinsalu tõi Isamaa pilti, kui konkurendid eelistasid puhata

EKRE toetuse kasvuga paralleelselt on kasvanud ka Isamaa toetus ja seda viimase kaheksa aasta kõrgeimale tasemele, 13 protsendile. Samas on need kaks erakonda sarnases valijasegmendis, mistõttu tekib küsimus, mille arvelt toetus mõlemale on tõusnud.

"Isamaa on saanud toetust Eesti 200 toetajate langusest. Eksisteerib ka juhuvalikuga valija, kes toetab seda, kes on parajasti uudises. Seda juhutoetaja massi on nad saanud. Seal on ka neid, kellele ei meeldi praeguse valitsuse poliitika," sõnas Voog.

Kook sidus Isamaa toetuse Reinsalu esimehestaatuse ja suure aktiivsusega just suvekuudel. "Ta oli nähtav ja tsiteeritud ka suvel, erinevalt näiteks EKRE esimehest, kes oli kuskil välismaal pikalt puhkusel ja kuna EKRE on liidrikeskne partei, siis polnud ka parteid pildil," ütles Kook.

Kook lisas, et ilmselt mõjub ka Reinsalu erakonna juhina mõneti avatumalt kui partei väga kitsasse ideoloogilisse nišši viinud eelkäija Helir-Valdor Seeder.

"Laiemale avalikkusele on Isamaa tulnud pilti tänu Reinsalu intensiivsusele, see võib täiesti nii olla. Mulle tundub, et toimub ka ringliikumine Eesti 200, Isamaa ja Reformierakonna toetajate ja valijate vahel ehk Reformierakond on võtnud toetajaid Eesti 200-lt, Isamaa omakorda Reformierakonnalt," märkis Samost.

Isamaale on edu toonud see, et nad ei taotle enam samasooliste abielu teema pilti toomist, sõnas Samost. "Kui Isamaa toetus tagasilöögi sai, oligi 2014. aastal kooseluseaduse debati raames, kuis Isamaa kaotas liberaalseid, nooremaid ja naisvalijaid," ütles Samost.

Kook lisas, et võibolla on osa neist hakanud ka tagasi tulema, sest Isamaa ei taha seda teemat enam üldse erinevalt EKRE-st jutuks võtta.

Voogi sõnul oli viimase küsitluse puhul märkimisväärne ka see, et eelistuseta vastajaid oli vaid 21 protsenti, mis on omane pigem valimiskampaania perioodile.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 14.–20. septembrini ja sellele vastas 1491 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,2 protsenti.