Läänemaal peeti 1944. aasta suurpõgenemise mälestuspäeva
1944. aastal põgenes läheneva Punaarmee eest Eestist umbes 80 000 inimest, kellest umbes 5000 hukkus tormisel Läänemerel. Laupäeval peeti Läänemaal Puises suurpõgenemise mälestuspäeva.
Puises peetud mälestuspäevale kogunes üle 170 inimese. Kõne pidas teiste seas ka justiitsminister Kalle Laanet. Suurpõgenemise käigus pidi oma kodumaalt lahkuma umbes 80 000 inimest, kelle hulgas oli palju neid, kelle viimaseks puhkepaigaks jäi Läänemeri.
"Põgenemise laine hakkas peale suhteliselt varakult ja saavutas kõrgpunkti sügiseks. Oli ju ääretult tormine sügis ja mindi väga kipakate paatidega ja hinnanguliselt oli kusagil 5000 inimest, kes merre jäi," rääkis Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.
79 aasta eest oli läks Puise kandist paadile Henn Eomoisa isa, kes pääses küll eluga üle mere, aga ei näinud oma siis veel sündimata poega kunagi.
"Seda ma tean, et siit läks mu isa ja läks mu tädi, isa õde. Ema ei läinud kaasa, kuigi isa kutsus, sest ema arvas, et kus ta lapsele, mul oli õde vanem, piima saab. Pärast muidugi Siberis oli piimaga nii, nagu oli. Isa jõudis lõpuks Saksamaale, seal ta suri 1956. aastal," lausus Eomois.
Järgmisel aastal möödub suurpõgenemisest 80 aastat. Üha vähemaks jääb neid, kes seda kurba sündmust isiklikult mäletavad. Mälestuspäeva korraldajate sõnul peavad järgmised põlvkonnad jätkama mälestuse kandmist.
"See on meile ja eesti rahvale niivõrd oluline ja traagiline sündmus, et seda ei tohi unustada meie ega tulevased põlvkonnad. Kui meie seda enam teha ei suuda, siis peavad seda tegema järgmised põlved ja tegema nii kaua, kuni eesti rahvas maailmas eksisteerib," lausus mälestuspäeva korraldustoimkonna liige Heiki Magnus.
Eesti Mälu Instituut alustas teise maailmasõja ajal Eestist põgenenute andmebaasi koostamist. Esimeses etapis keskendutakse eelkõige esmastele sihtriikidele, kuhu põgenikud suundusid ehk Rootsile ja Saksamaale ja sellega loodetakse valmis saada järgmise aasta septembriks.
Toimetaja: Marko Tooming