Lagarde käis esmaspäeval vastuseid andmas Euroopa parlamendi majandus- ja rahapoliitika komiteele. Suures plaanis kordas ta üle kõike seda, mida on juba varem öelnud. Muud moodi ta ei saakski, sest vastasel juhul tekitaks ta turgudel kohe tormi.

Ent ta kinnitas, et praeguste andmete järgi jääb euroala inflatsioon kahe protsendi eesmärgist kõrgemaks veel mitme aasta jooksul.

"Meie ennustused näitavad, et inflatsioonisurve väheneb ning hinnatõus jõuab meie kahe protsendi eesmärgini 2025. aasta lõpuks. Ennustuse järgi langeb see selle aasta 5,6 protsendi pealt 3,2 peale järgmisel aastal ning 2,1-le ülejärgmisel. Oleme endiselt valmis tagama, et inflatsioon langeks meie kahe protsendi eesmärgini vajalikus tempos. Hinnatõus jätkab aeglustumist, ent jääb ikkagi liiga pika aja vältel liiga kõrgeks," sõnas Lagarde.

Seejärel andis ta ülevaate ka rahapoliitika tehnilistest muutustest viimase aasta vältel, mis suures plaanis mõjutavad ka majanduse käekäiku. Näiteks ütles ta, et eurosüsteemist on viimase aasta jooksul kadunud üle triljoni euro üleliigset likviidsust. Tema sõnul on sellel pangandussektori tegutsemisloogikale fundamentaalne mõju.

Kuid Lagarde andis soovituse ka euroala riikide valitsustele, mis viimase aasta energiakriisis heldelt toetusi on jaganud. Tema hinnangul peaksid riigid panema raha ikkagi sinna, mis majanduse konkurentsivõimet kasvatab.

"Energiakriisi kadudes peaksid valitsused loobuma oma toetusmeetmetest, et vältida inflatsioonisurve tekitamist. Rahanduspoliitika peaks muutma euroala majandust rohkem tootlikumaks ja järk-järgult tooma alla kõrge avaliku võlakoorma," sõnas Lagarde.

Tema hinnangul tuleks aasta lõpuks riikide vahel kokku leppida ka Euroopa Liidu fiskaalraamistiku reformis.