Seni oli selle aasta riigieelarve puudujäägiks planeeritud 4,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning järgmise aasta puudujäägiks 3,7 protsenti SKP-st.

Samuti kinnitas Itaalia valitsus, et riigieelarve puudujääk väheneb kolme protsendini SKP-st alles 2026. aastal, vahendas Financial Times.

Euroopa Liidu reeglite järgi ei tohi riigieelarve puudujääk ületada kolme protsendi piiri. Kuigi järelevalve reeglite järgimise üle peatus koroonaviiruse pandeemia ajaks, taastub reeglitest kinni pidamise kohustus juba järgmisel aastal.

Riigi rahandusminister Giancarlo Giorgetti avaldas lootust, et Euroopa Komisjon suhtub mõistvalt Itaalia majandusprobleemidesse ning kiidab Itaalia järgmise aasta riigieelarve heaks. Giorgetti tõi välja, et ka teised riigid, nende seas Prantsusmaa, on samuti planeerinud lubatust suurema puudujäägiga eelarvet.

"Kindlasti nemad mõistavad olukorda, täpselt nagu meie paljud kolleegid: Euroopa rahandusministrid, kes peavad tulema toime majanduse jahenemise ja mõnedel juhtudel majanduslangusega," ütles Giorgetti.

Giorgetti lisas, et riigieelarve puudujäägi kasvatamine võimaldab Itaalial rahastada vähekindlustatud majapidamiste aitamise, iibe turgutamise ja avaliku sektori palkade kasvatamise meetmeid.

Itaalia majanduse seis halveneb

Giorgia Meloni parempoolne valitsus seisab silmitsi mitme majandusprobleemiga. Nii pidi valitsus vähendama hiljuti majanduskasvu prognoosi. Kui varem ennustati järgmise aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti, siis nüüdseks halvenes prognoos 1,2 protsendini.

Samuti on kasvanud Itaalia riigivõlakirjade intressid rohkem kui aastakümne kõrgeimale tasemele. Nüüd tuleb valitsusel maksta 4,8 protsenti intresse aastas kümneaastaste riigivõlakirjade pealt. Tegemist on kõrgeima intressimäärade tasemega viimase 11 aasta jooksul. Itaalia riigivõlg ulatub 142 protsendini SKP-st.

Rahandusminister Giorgetti on avaldanud kahetsust, et Euroopa Keskpanga otsus tõsta baasintressimäärasid toob Itaaliale kaasa 15 miljardit eurot lisakulu suuremate intressimaksete näol.

Teiseks kasvavate kulude süüdlaseks peab Meloni eelkäijate otsust pakkuda maksusoodustusi kodude renoveerimise eest. Tegemist on "superboonuseks" kutsutud skeemiga, mille valitsus algatas nüüdseks opositsiooni jäänud Viie Tähe Liikumise (M5S) eestvedamisel.

Programmi populaarsus on viinud 140 miljardi euroni ulatuvate lisakulutusteni.

"Numbrid räägivad enda eest," ütles Meloni avalik-õiguslikule televisioonile eelmisel nädalal. "140 miljardi euro suurune maksuauk, mida kasutatakse teiste kodude ja isegi losside renoveerimiseks, on tervishoiusüsteemist, haridusest ja pensionidest ära viidud raha."