Plaani järgi rakenduks hinnalagi riigi omandis oleva energiahiiu EDF-i tuumajaamades toodetud elektrihinnale. Skeemist lõikaks kasu ka tööstusettevõtted ning EDF-iga konkureerivad elektri edasimüüjad. Hinnalage ületavad EDF-i tulud jõuaks riigikassasse ning neid jagataks edasi lõpptarbijatele.

EDF-i juht Luc Rémont pole otseselt vastu hinnalae kehtestamisele, kuid tema pole nõus valitsuse pakutava hinnalae suurusega.

Prantsuse energiasektori järelevalve eest vastutava ameti hiljutine aruanne hindas, et elektri tootmishind EDF-i jaoks tulevastel aastatel moodustaks 61 eurot megavatt-tunni kohta. Prantsuse valitsus soovibki sellele hinnale võimalikult lähedasemat hinnalage. EDF-i juht Rémont väidab, et liiga madal hinnalagi raskendaks Macroni plaani täitmist ehitada kuus uut tuumajaama järgmise kümne aasta jooksul. EDF hindab vajalike investeeringute suuruseks 52 miljardit eurot.

Kuna aga EDF oli kuni hiljutise ajani monopoliks Prantsuse elektriturul, nõuab iga seda ettevõtet puudutav suurem otsus läbirääkimisi Brüsseliga. Euroopa Komisjon muretseb selle üle, et riigiabi- ja konkurentsireeglid oleksid täidetud.

Brüssel on mures Macroni plaanide pärast

Esmaspäeval lubas Macron, et riik "võtab kontrolli tagasi" energiahindade üle nii Prantsuse kui ka Euroopa tasemel. Kuigi Macron ei avalikustanud plaani detaile, tekitas sõnavõtt segadust Brüsselis.

Üks anonüümseks jäänud Euroopa Liidu tippdiplomaat on nimetanud Macroni lubadust murettekitavaks.

"Kui viimane kord keegi lubas "võtta kontroll tagasi", ei lõppenud see kuigi hästi Euroopa ühisturu jaoks," vihjas diplomaat fraasi kasutusele Suurbritannia EL-ist lahkumise kampaania eestvedajate poolt.

Macroni sõnavõtt tuli pärast seda, kui läbirääkimistel elektrituru reformi kohta Euroopa tasemel tõusid esikohale vastuolud Pariisi ja Berliini vahel. Saksamaa valitsus ei taha, et tuumaenergiat käsitletaks rohelise energiaga samadel alustel, sest siis kvalifitseeruks tuumaenergia teatud subsiidiumitele. Prantsusmaa on aga uhke oma 56 tuumareaktori üle, mis annavad lõviosa riigi elektritoodangust.

Anonüümseks jäänud Prantsuse ametnik ütles Financial Timesile, et plaan luua riiklikku süsteemi energiahindade kontrolliks pole vastuolus üleeuroopaliste reformiplaanidega.

"Meie kindlasti tahame kokkulepet Euroopa tasemel turu reformiks. Kuid selline kokkulepe ei lahenda kõiki probleeme," ütles ametnik.

Ta lisas, et Prantsusmaa vajadusel saab tegutseda ka üksi.

Praegune Arenhi-nimeline raamistik, mille all EDF müüb arvestatavat osa enda elektritoodangust sellega konkureerivatele edasimüüjatele EL-iga kokku lepitud fikseeritud hinna alusel, lõpeb 2025. aastal. Seetõttu soovib Prantsuse valitsus käivitada tähtaja kukkumiseks uue skeemi.