Septembri keskmine õhutemperatuur püsis peaaegu kogu kuu pikaajalisest keskmisest kõrgemal ning ühtlasi oli see Eesti mõõtmisajaloo kõige soojem september, näitavad ilmateenistuse andmed.

Eesti Gaasi septembri tarbimisandmed ei ole veel laekunud, kuid ettevõtte kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kersti Tumm ütles ERR-ile, et ühe gaasikütjast näidiskliendi põhjal arvutades on tänavu septembris olnud gaasi tarbimine 42 protsenti väiksem kui eelmisel aastal samal kuul. 

"Selle vähenemise võib kirjutada soojema ilma arvele, mis on küttehooaja algust edasi lükanud," tõdes ta.

Sama näidiskliendi põhjal on tänavune gaasienergia kulu olnud kümme korda väiksem kui mullu.

"Loomulikult on selle taga valdavalt hinnaerinevus – aasta tagasi maksis gaas 2,65 eurot kuupmeetrist, täna 0,46 eurot kuupmeetrist," tõdes Tumm.

Eesti Energia energiatoodete osakonna juhi Armen Kasparovi sõnul vähendab üks kraad soojem ilm nende kogemuse põhjal energiatarbimist umbes ühe protsendi võrra, kuid palju oleneb ka sellest, kui külm on.

"Eesti Energia klientide elektritarbimine oli selle aasta septembris kuus protsenti väiksem kui eelmisel aastal samal ajal," lausus Kasparov ja lisas, et keskmine kodutarbija kasutas septembris 200 kilovatt-tundi elektrit.

Börsipaketti kasutavate klientide elektriarve oli tema sõnul tänavu septembris keskmiselt 27 eurot mullusest väiksem. See ei tulenenud aga ainult vähenenud tarbimisest, sest ka septembri keskmine hind, 13,63 senti kilovatt-tunnist jäi kaks korda alla eelmise aasta septembri elektrihinnale, milleks oli 27,43 senti kilovatt-tunnist.

Samal ajal maksis keskmine universaalteenuse klient septembris 13 eurot rohkem kui nende fikseeritud paketti Kindel 12 kasutav klient, mistõttu soovitas Kasparov universaalteenuse klientidel paketti vahetada.

Soe ilm ei jätnud mõjutamata ka kaugkütteklientide rahakotti. Adven Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Katriin Vasar ütles, et kütteperiood on alanud tavalisest hiljem ja tarbimised on olnud kolmandiku võrra mullusest madalamad. Lisaks langesid märgatavalt ka soojahinnad.

"Küttesooja prognoositav langus aastataguse hinnatasemega võrreldes erineb piirkonniti ning jääb eri kaugküttevõrkudes 15 ja 40 protsendi vahele. Seega saame öelda, et kuu alguses laekuvad arved on enamikes piirkondades väiksemad ja seda nii soodsamate hindade kui ka sooja ilma tõttu," kinnitas ta.

Utilitase klientide soojatarbimine oli septembris võrreldes eelmise ja üle-eelmise aastaga samuti väiksem.

"Tänavu septembris tingis vähese küttevajaduse asjaolu, et kuu keskmine väliõhu temperatuur oli väga lähedal hoonete tasakaalutemperatuurile, mis jääb valdavalt vahemikku 14–18 kraadi. Hoonete tasakaalutemperatuur näitab, millisest välisõhutemperatuurist alates on vaja hoonet kütma hakata. Näiteks kui hoone tasakaalutemperatuur on 14 kraadi, siis see tähendab, et hoonet on vaja kütma hakata, kui välisõhu temperatuur langeb alla 14 kraadi," selgitas Utilitase turundus- ja kommunikatsioonijuht Olga Petrova.

Tasakaalutemperatuur sõltub hoone soojustusest – mida parem on soojustus, seda madalam see on. Samas märkis Petrova, et soojust kasutatakse ka sooja vee tootmiseks ja selle kasutamine otseselt välistemperatuurist ei sõltu.

Septembrikuine tarbimine ja arved olid väiksemad ka Pärnus, Tartus, Kohtla-Järvel ja Jõhvis kaugkütet pakkuva Greni klientidel, kuid kui suurt kokkuhoidu see täpsemalt tähendas, ei osanud ettevõtte esindaja veel öelda, sest numbreid alles lüüakse kokku.

Septembri keskmine õhutemperatuur oli sellel aastal 15,6 kraadi, samas kui aastate 1991–2020 keskmine on 12,2 kraadi.

Senine kõige soojem september oli 1934. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 15,1 kraadi.